KOLLEEGID KOOS: «Eks me sellistel üritusel kohtugi. Ega me teineteisele iga päev helista, aga kui sellistel üritustel kohtume, ajame ikka juttu,» ütleb Andrus Kivirähk Indrek Harglaga läbikäimise kohta. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
27. jaanuar 2014, 07:00

Kivirähk: olen üks esimesi, kes Hargla Melchiori lood läbi loeb! (4)

Apollo kirjandusauhindade jagamise kaks edukamat ilukirjandusautorit, Indrek Hargla ja Andrus Kivirähk, on teineteise loominguga sina peal. "Tal on taevast pärit anne olla kirjanik. Pruugib tal lihtsalt üks lause kirjutada, ja see ongi kohe hea ja naljakas," tunnustab Hargla Kivirähki. Viimane jälle kinnitab, et ootab alati pikisilmi Hargla järgmist Melchiori romaani.

Apollo raamatukaupluseketi lugejaküsitluses, kus osales üle 5000 raamatusõbra, valiti 1101 häälega 2013. aasta parimaks eesti ilukirjandusteoseks Indrek Hargla romaan "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja", mis edestas nelja häälega Andrus Kivirähki romaani "Maailma otsas".

Kivirähki "Konna musi" aga pälvis parima lasteraamatu preemia, "Maailma otsas" osutus Apollo töötajate lemmikuks.

Hargla ja Kivirähk veavad vägikaigast ka ilukirjanduse müügiedetabeleis ja nende teosed on raamatukogudes ühtviisi nõutud. Mehed, keda võib pidada suurimateks konkurentideks eesti ilukirjanduses, on teineteise loomingust heal arvamusel.

Kivirähk: suurt müüki pean komplimendiks

"Indreku raamatud meeldivad mulle väga. Ma olen ühelt poolt suur ajalooraamatute huviline, teisalt meeldivad mulle krimkad. Ajaloolised krimkad, nagu Melchiori lood, on minu jaoks tõeline maiuspala," selgitab Kivirähk.

"Ootan kogu aeg järgmist osa! Nii, kui need ilmuvad, olen ma üks esimesi, kes neid lugema tormab."

Hargla tunnistab, et pole palehigis kirjutamise kõrvalt – sarja "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" järgmist osa on oodata enne suve – jõudnud kolleegi viimast romaani lugeda.

"Mu päevarežiim ei näe ette, et ma viskan õhtul diivani peale pikali ja loen viis tundi. Aga muidugi olen ma Andrus Kivirähki palju lugenud ja loen väga hea meelega," kinnitab ta.

"Nagu muusikas on tähtis muusikaline kuulmine, peab kirjanikul olema kirjanduslik kuulmine – et sa selle, mida sa oma peas kuuled, ka hästi kirja paned. Kivirähk ongi selline talent," kiidab Hargla.

Mõlemad leiavad, et suur lugejahuvi annabki põhjuse kirjatööd teha. "See, et lugejad mu raamatud üles leiavad, on õigustus minu olemasolule. Pole ju erilist mõtet kirjutada raamatuid, mis mitte kedagi ei huvita – see oleks ainult tühi töö ja vaimu närimine," leiab Kivirähk, kelle sõnul on lugejapoolne tunnustus alati armsaim: "Žüriid teevad natuke kirjanduspoliitikat: see aasta anname preemia sellele, teine aasta kellelegi teisele. Lugejad hääletavad selle poolt, mis neile meeldib."

Suurt läbimüüki peab ta komplimendiks, kuna tänapäeva inimene valivat üsna hoolega, mida ostab. Kivirähk tunnistab, et viskab raamatupoes käies ikka pilgu ostetuimate raamatute riiulile. "Muidugi on tore, kui ka minu raamat seal on. Siis leiab lugeja ta lihtsamini üles, kui teiste riiulite vahelt," ütleb kirjanik rahulolevalt.

Hargla: tunnustus tekitab tänutunde

"Midagi tehes on loomulikult väga oluline teada ja tunda, et on olemas publik. Tunnustus tekitab tänutunde ja innustab edasi kirjutama seda, mis on inimestele tähtsaks saanud," lausub Hargla.

"Kui sa kirjutad ja kirjutad, aga keegi seda ei loe, siis on see pigem eneseteraapia. Igasuguse meelelahutuse või kunsti puhul peab olema vastuvõtja. Kirjutamine on raske: see nõuab loomingulist pingutust, energia- ja vaevakulu on suur. On väga tähtis, et kui ma olen endast palju ära andnud, midagi ka tagasi saada," sedastab ta.

Eelmise aasta algusest on kummagi kirjaniku romaanide prantsuskeelsed tõlked – Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" ja Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" – müügil Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis ja Kanadas. Paari nädala eest ilmus prantsuse keeles ka "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus".

"Tundmatul autoril on muidugi väga raske Prantsusmaal tähelepanu pälvida. Samas on arvajaid ja lugejaid palju rohkem, võib-olla leiab seal raamatuni tee suurem hulk inimesi kui Eestis," arutleb Kivirähk, kelle raamat on prantsuse meedias positiivset vastukaja saanud.

Hargla seisab kahe jalaga kindlalt maa peal. Tema väitel on välismaist müügiedu raske hinnata, sest ostjate hulk, mis Eestis oleks märkimisväärne, on suure Prantsusmaa peale pisike.

Arvamust avaldas üle viie tuhande raamatusõbra

Apollo jagas kirjanduspreemiaid läinud nädala neljapäeva õhtul Kochi kohvitoas. Parimaks luuleraamatuks hääletasid lugejad Doris Kareva ja Jürgen Rooste "Elutantsu", parimaks elulooraamatuks Toivo Tootseni raamatu "Vana hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", parimaks aimeraamatuks Mart Laari "20 Eesti tähtsamat lahingut" ja parimaks käsiraamatuks Vladislav Koržetsi huvikalastusteemalise raamatu "Õngitsemine+".

Esmalt selgitasid Apollo raamatuspetsialistid ja Eesti Kirjastuste Liit igas kategoorias välja kümme teost, mille hulgast said lugejad detsembri jooksul ära märkida oma lemmiku. Parimaks kirjastuseks valis Apollo Egmonti.

Küsitluses osales üle 5000 raamatusõbra.