"Kui nad on ka narkarid, on nad samal ajal ka inimesed. Nad on inimlikud. Neil on silmis samad pisarad nagu teistel. See on väga hea ja positiivne tendents," räägib Balti Filmi- ja Meediakooli režiimagistrant Ivan Pavljutskov sellest, et vene päritolu tegelastel pole Eesti filmides enam vaid senist stereotüüpset rolli.
Noorte filmitegijate reedel esilinastunud kassetil "Mitte keegi peale sinu" puudutab mitu filmi just vene temaatikat.
Teiste seast leiab kassetilt Ivan Pavljutskovi filmi "Ivanipäev". Seegi on kantud vene temaatikast, kõneleb noormehest, kelle pruut jaanipäevaks oma koju toob, ja sellest tekkinud identiteedikriisist. "Üle-eelmisel suvel sattusin ürgsele eesti jaanipeole. Seal tekkis küsimus, kus on meil siin Jaan, kes tule süütaks," räägib Ivan, kuidas ta filmi jaoks ainest sai. "Minu sees tekkis aga natuke identiteedikriis või küsimus, kes ma siis nüüd tegelikult olen – Jaan või Ivan?"
Küsimus jäi Ivani kummitama ja pani mõtlema, kas teise kultuuri omaks võtmine on ikka nii lihtne. Talle tundus, et ei ole. Kui filmi peategelane Ivan võtabki tõrviku ja süütab jaanitule, siis režissöör Ivan seda ei teinud. "Ma kuidagi kartsin, ei julgenud minna. See oligi see konflikt, mis pani mind mõtlema," selgitab ta.
Balti Filmi- ja Meediakooli 25aastasel režiimagistrandil oli see esimene eestikeelne lühifilm. Esialgu diplomilavastuseks mõeldud linateosest sai lõpuks tema esimene väljaspool kooli tehtud film.
Filmis vihma oodata ei saa
Filmivõtted kestsid kuus päeva. Päris palju kaadreid oli vaja filmida vees. "Ehkki filmisime juulis, oli vesi näitlejatele ikkagi päris külm," kirjeldab Ivan.
Et aga veestseenid filmiti puhkealal, oli järve lähedal õnneks ka saun. "Filmisime ja näitlejad jooksid siis kohe sauna. Neile anti ka natuke juua, et oleks soe. Nad on ikka kangelased, et jõudsid nii mitu duublit teha."
Teemalt ja vormilt hoopis teistsugune on kassetil Margus Paju lühifilm "Kaastundeavaldus", mis on tehtud Martin Palmi lühiloo järgi. Musta huumoriga vürtsitatud põnevusfilmi keskmes on kaastundeavalduse kirjutamine ühele käigu pealt välja mõeldud tegelasele. "Lihtne, kuid keerdkäikudega lugu, mis keerab kogu aeg ette mingeid uusi tahke. Ja iga uus tahk keerab mõnes mõttes seda lugu rohkem tuksi. Kõik asjad hakkavad üha halvemini minema," räägib režissöör süžeest.
Juba filmi alguses näeb hauakive tegijate nimedega, film lõpeb tapmisstseeniga. Peale kõige muu sajab kogu aeg vihma. "Aga filmi tehes sellist asja kindlasti ootama jääda ei saa," tunnistab Margus, et vihm oli vaja kunstlikult tekitada.
Selleks olid neil vihmutite süsteemid. Kui filmiti jõe lähedal, ammutati vett tuletõrjevoolikuga sealt.
"Kui olime jõest kaugemal, siis selleks oli meil platsis Tori tuletõrjekomando oma autoga. Ükskord tuli võte ka korraks seisma jätta, sest tuletõrjeauto sai väljakutse ja pidi ära sõitma," räägib Margus.
Vihmategemisest keerulisemgi oli aga päikese vältimine. "Teatud hetkedel pidime ootama, et päike pilve taha läheks. Päike oli selle filmi kõige suurem vaenlane! Alati otsustas ta sel hetkel välja tulla, kui me pidime minema välja filmima." "Kaastundeavaldus" on Marguse esimene film, mille tegemiseks ta raha sai. Ent summa polnud piisav.
"Me tegime ta enda jaoks tehniliselt nii keeruliseks, et seda polnud ka raha eest lihtne teha. Ma arvan, et selle filmi eelarve oli isegi väiksem kui reklaami oma," ütleb režissöör.
30aastane Margus Paju teeb praegu NAFTA filmis telereklaame. Temagi on lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakooli režii eriala. Ta astus ka magistrantuuri, kuid see jäi pooleli.
Režissööril on telekogemus olemas: ühe hooaja tegi ta teleseriaali "IT-planeet". "See oli riigitellimus, mis pidi õpetama inimestele arvutite kasutamist," selgitab Margus. Esialgse jutusaate asemel otsustati teha aga mängufilmilik teleseriaal, mis räägib tulnukatest, kes tulevad maa peale, ei tea arvutitest midagi, ja kellele seda kõike tuleb seletama hakata.
Veel leiab filmikassetilt Maria Reinupi linaloo "Mai", Janno Jürgensi "Distantsi", Kaur Koka "Olga" ja Triin Ruumeti "Tupsu".
Kommentaarid