Inimesed

Lavakooli lõpetaja: meil kõigil tükkisid pähe mõtted, kas saame ikka hakkama 

Jaanus Kulli, 23. jaanuar 2014 07:00
PIDU: Aleksandr Vampilovi «Hüvastijätt juunis» esietendus Pärnu Endlas. Lavakooli 26. lennu lõpetajad kehastavad seal ülikooli lõpetavaid tudengeid. Foto: Teet Malsroos
t"Lavakool oli mu ainuke valik, sest kui ma gümnaasiumi astusin, proovisin vanalinna haridusgümnaasiumis teatriklassi ning kui gümnaasium läbi sai, polnud samuti palju valikuid: kas Georg Otsa muusikakooli klassikalist kitarri õppima või lavakooli. Kuna eksamid langesid ühele ajale, tegin valiku lavaka kasuks ning pole seda seni kordagi kahetsenud," ütleb kevadel lavakooli lõpetav Jarmo Reha.

Tema järgmine valik on Teater NO99. Nagu ka kursuseõde Rea Lestal, kel samuti juba kutse NOsse tööle tulla taskus.

Neljale raskele kooliaastale tagasi vaadates tunnistab Jarmo, et nii temal kui ka paljudel kursusekaaslastel tükkisid pähe mõtted, kuidas koolis hakkama saada. "Kusjuures, need mõtted tikuvad pähe tänagi," ütleb Jarmo.

"Aga küllap need isiklikud eneseületusmomendid on vaja lihtsalt läbi teha," lisab ta.

"Just teisel kursusel, kui kool poole peale sai, kui tulid esimesed suuremad kahe inimese katkendid ning kui ma ise tegin mitte kõige parema valiku, August Strindbergi "Preili Julie". Tagasiside oli küllaltki karm, aga õiglane, ning tekitaski eneses kahtlemist," meenutab Jarmo.

Rea lisab, et väikesed kahtlused on lausa igapäevateema. "Mingit sellist tunnet, et sai valesse kooli tuldud, pole kindlasti olnud. Ent eks nõrkusehetked ole meid kõiki tabanud ja kõhklused kindlasti meie kõigi peades keerelnud," usub ta.

Ees ootab veel üks diplomilavastus

Ühe eredama meenutusena koolipäevilt toob Rea välja erialatunni teise kursuse lõpus. "Hakkasime parajasti tegema oma esimest lavastust, "Pedagoogilist poeemi". Oli kevad ning selle asemel, et teha proove Toompeal mustas saalis, sõitsime ratastega Piritale, käisime külmas meres ujumas ja siis jalutasime terve tee tagasi linna, tehes samas etüüde. See oli kindlasti päev, mis koolielust mällu on sööbinud," kinnitab Rea.

"Ka mul on see päev eriliselt meeles. Just seetõttu, et sai kooliseinte vahelt välja," sekkub siinkohal Jarmo.

"Samas meenub päev, kui tantsutunnis anti ülesanne võtta kellegagi paari, kusjuures üks paarilistest oli seotud silmadega. Eesmärgiks oli võita paarilise usaldus, kui teine teda karmis liikluses autode vahel mööda Tallinna tänavaid talutab."

Rea ja Jarmo, kes just on võtnud vastu tüki "Hüvastijätt juunis" esietenduseaplausi ning kellel on seljataga diplomilavastused "Pedagoogiline poeem", tantsulavastus "Detox", "Enesetapja" ja Jarmol veel "Samm lähemale" (sest seal mängisid vaid poisid), kinnitavad kui ühest suust, et nende tulevikuvalik on juba tehtud ja et mõlemat ootab ees Teater NO99. "Mulle tehti sealt ettepank, mille võtsin pikalt mõtlemata vastu," ütleb Rea.

"Mulle meeldis see teater veel enne sisseastumist."

Ka Jarmo läheb NOsse. "Kuigi enne kooli poleks mina osanud öelda, et tahaks tööle kindlasti sellesse või tollesse teatrisse. Aga miks ma NO kutse vastu võtsin… Mulle sümpatiseerib, et selle teatri lavastustes otsitakse just füüsilisi ja kehalisi lahendusi. Mis samas tähendab väga palju tööd iseendaga. Minu puhul ongi teatri juures üks olulisemaid tahke eneseavastamine," räägib Jarmo.

Enne lavakooli lõpetamist ootab Rea Lesta ja Jarmo Reha nagu ka nende kolmeteistkümmet kursusekaaslast ees veel üks diplomilavastus, mis see aga on, Rea ja Jarmo veel öelda ei oska.

Andres Noormets jätab Endlaga hüvasti

"Üheksa aastat on jube pikk aeg! Lausa ehmatasin, et nii kaua siin Endlas olen olnud. Lihtsalt tuleb vahepeal kuskile mujale minna," ütleb Endla lavastaja Andres Noormets, kes eelmisel reedel tõi Endlas koos lavakooli 26. lennuga välja Aleksandr Vampilovi näidendi "Hüvastijätt juunis".

"Mitte midagi minu minemise taga ei ole," kinnitab Noormets, kes paneb Endlas pillid kotti enne järgmist hooaega.

"Kuskil eelmise aasta septembris – enne, kui ma Vampilovi ja noortega tööle hakkasin – tundsin, et peaks aasta pausi pidama ja ennast Pärnust lahti laskma. Uskuge või mitte, aga järgmisel päeval helistas Tiit (Vanemuise draamajuht Tiit Palu – J. K.), et kas ma ei tahaks Tartusse minna. Pikalt ma ei mõelnud," muigab Noormets.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee