Kuidas talisuplejad eile jääauku sulpsasid: ise pole üldse nii hull minna, kui teisi vaadata (3)

Ka Viimsi Veeklubi treeneri ja Viimsi kooli ujumisõpetaja, ujuja Bruno Nopponeni üheksa-aastane poeg käib vahel isaga ujumas. Esimest korda hüppas poiss jääauku juba viieselt.

"Jõuluvaheajal käisime igal õhtul oma tiigis ujumas. Uue aasta esimesel päeval oli juba jääkiht peal, aga ikka käis poiss vees ära. Polnud tal häda miskit! Kui juba väikesed suudavad sinna vette minna, pole teil nagu mingit probleemi," muheleb Nopponen.

Talisuplejate riietusruum Pirital on paksult rahvast täis. Pühapäeval, 19. jaanuaril on end kirja pannud 15 inimest, aga paistab, et vetteihkajaid on rohkemgi.

Kõige hullem on tuul

"Kui alustasime, oli meid 6-7 ujujat, nüüd on aga Facebooki-listis üle 330 inimese. Enam-vähem kõik on siit veest läbi käinud," tõdeb Nopponen, et taliujumine on Eestis populaarsust koguv ala. Tema eesmärgiks on taliujumisega suvistele ujumisüritustele rahvamassiga ära panna. Praeguseks on suviseid massiujumisi juba 42 inimesega ületatud.

Täna, pühapäeval (õhutemperatuur –9; vesi: 0,3, suhteliselt tuulevaikne), on karastatud tervisesportlastel võimalik Pirital hüpata tünni, ujuda jäässe saetud rajal või minna niisama randa. Nopponen valib viimase variandi. "Rannas jookseme: jookseme vette, ja jookseme kaldale, siis paneme riidesse," räägib treener. Suplemise järel saunas käimist nimetab ta laisa mehe taliujumiseks. Pärast veeskäiku ise oma kehasooja genereerimine toimib tema sõnul hoopis teistmoodi.

Algajatel soovitab ta kindlasti riietusruumi lähedusse jääda. "Siit tuled välja ja – sups! – oled tuulevarjus. Tuul ongi kõige hullem," teab Nopponen. Ning räägib kiiresti, et asi, mida talisupleja kunagi teha ei tohi, on üksi ujuma minek. Peab olema ikka vähemalt kahekesi – nii saab teisel silma peal hoida.

Talisuplusega võib tema sõnul tegelda igaüks. "Kui sul ei ole just konkreetset südameprobleemi ja sa pole rase, siis ei tohiks nagu midagi erilist olla," vaeb Nopponen võimalikke terviseriske.

Eluohtlikuks pole Nopponeni nähtud talisupluste ajal olukord kunagi läinud, sest täiskasvanud inimesed niisuguse alaga nalja ei tee.

"Oma piire peab teadma," räägib Nopponen.

Üle pingutada siiski ei tasu. Kõige hullem oli tema sõnul siis, kui nad üks aasta miinus 15 kraadiga 15 minutit ujusid. "Siis oli nii, et kõik mehed, kes pärast välja tulid, olid paremale poole viltu. Ma ei tea, millest see tuli. Naljakas oli, kõik mehed tahtsid sauna minna, aga kõik panid saunauksest mööda. Ei ole tunnet, et oleks purjus, lihtsalt üks külg kisub maa poole," kirjeldab ujuja talisupluse kummalisi tagajärgi. Tema hinnangul võis tegemist olla näiteks tasakaaluhäirega.

Nopponen hüppas esimest korda jääauku 2008. aasta novembris, lükates sellega veenvalt ümber müüdi, nagu peaks talisupleja end vähehaaval külma veega harjutama.

"See on kellegi väljamõeldis, et järk-järgult on kergem. Tegelikult ju piinad ennast veel kolm kuud sellega, et lõpuks külma vett tunnetada. See ei päästa kedagi ega midagi," teab ta.

Mingit erilist karastamist Nopponen enne külma vette astumist ei harrastanud. Tavalisest basseinis ja avavees ujumisest täiesti piisas. Taliujumise juurde viis ta soov end proovile panna.

Väsimuse võtab taliujumine kohe ära

Esimest korda käis Nopponen jäises vees Pirita rannas. Tõsi, jääd veel peal ei olnud, aga liiva kattis lumekirme küll. Talisuplemise ava-aastal ujus ta iga päev 6–10 minutit. "Pärast oli selline tunne, nagu oleks vallandunud mega-energiapomm," maalib vapper talisupleja külmas vees viibimisest ahvatleva pildi.

Nüüd ujub Nopponen korra nädalas kaks kuni kolm minutit. "Ma ei taha väga pekki juurde võtta!" selgitab ta, et kui kaua vees olla, hakkab organism rasva tootma, et siseorganeid soojustada. Peale kõige muu on see veel sedasorti pekk, millest kergelt lahti ei saa.

"Mul tuli see vöö ümber 2008 ja siiamaani on alles, kusagile ei lähe. Teed trenni või ei tee, ikka on!" kaebab ujuja.

Väsimuse võtab taliujumine aga kohe ära. "Kui sa liigutad ja teed trenni, siis ikka on mingid piimhapped sees ja oled väsinud, aga kui sa käid jääaugus ära, on kogu organism puhas. Sa oled puhas ja puhanud igatepidi," räägib ta ning lisab, et tippujujad istuvad kahe stardi vahel tihti jäävannis. Külmas veetünnis istumine puhastab lihased piimhappest ja järgmisse starti läheb võistleja puhta lehena.

Taliujumise heade külgede hulka loeb Nopponen ka selle, et viirused ei hakka enam külge. Samamoodi ei hakka talisuplejal talvel enam nii kergelt külm. Kõige vilum ilm, millega ta vette on läinud, oli –33 kraadi Soome meistrivõistlustel.

"Niikaua, kui meie jõudsime jääaugust sinna putkasse, olid kõik karvad, mis olid märjad, täiesti jääs, ning kui me tulime riietusruumist tagasi – umbes 10 minutit hiljem –, oli juba jääkiht peal. Kohe tõmbas jäässe," meenutab taliujuja.

Ahjaa, 22. veebruaril peetakse talisuplusfestivali "Pirita Open", kus võisteldakse kokku kuuel distantsil – kõige lühem on 25, kõige pikem 450.