Koolijuht Hendrik Agur kaotas mõne kuuga 31 kilo: tuttavad uurivad siiani, mis juhtus? (96)

Kell on 5.57. Hendrik Aguri (48) telefon annab märku, et on aeg virguda. Ta keerab teise külje ja naudib veel mõned minutid puhkeaega. Seejärel tõuseb ja teeb väikese tassi kohvi. Kohv joodud, võtab peale klaasi vett. Hommikupudru asemel käivitab ta aga auto ning sõidab oma töökohta, Tallinna vanalinnas asuvasse Gustav Adolfi gümnaasiumi, mida on juhtinud juba kaheksa aastat. Kellaosuti näitab veidi üle seitsme. Koolis on vaikne. Ka Agur ei jää siia pidama, ta tõmbab jalga jooksujalatsid ja selga trenniriided ning jookseb südalinnast Piritale ning sealt edasi Meriväljale, kust tuleb otsaga tagasi, siis vahetab spordiriided argiriiete vastu, ja koolipäev võib alata. See on lühikirjeldus Aguri ühest hommikust. Järgmisel hommikul võib ta vahelduse mõttes jooksmiseks valida näiteks hoopis Nõmme või Pelgulinna.

Vihm või lumi ei häiri: jooksmine on elustiil

Kohtume neljapäeva pärastlõunal Aguri kabinetis. Ta sätib end mugavalt istuma ja räägib, et tema hommikused distantsid on 12, 15, 17 või isegi 20 kilomeetrit. Ta jookseb seitsmel päeval, seejärel on üks puhkepäev. Talv on viimaks saabunud ja külmapügalad annavad tunda. Jooksete ükskõik mis ilmaoludes? Agur vaatab imestunult otsa: "Muidugi! See on elustiili osa. Mul oleks eriti halb tunne, kui ei jookse hommikul. Nagu võlgu oleks kellelegi." Ta sõnab külmakraadide kohta, et külma või sajuse ilma puhul on kõik õige ja kihilise riietuse küsimus. "Ei ole probleemi, et pakane või lörts kimbutab." Agur lisab, et on paras jooksusõltlane ja selle üle on tal vaid hea meel. "Vaja on tahet! Ja tahteks peab olema motivatsioon! Kui mõlemad on olemas, siis tekib jooksust koos rõõmuga sõltuvus ja piiritult hea enesetunne – nii jooksu ajal, kui järel – kogu päevaks." Peale jooksmise käib Agur aeg-ajalt ujumas, talviti ka suusatamas.

Aguri jaoks on motivaator kindlasti just hea ja kerge enesetunde ning tervise aspekt. "Olen tegelikult viimased viisteist aastat aktiivselt sporti teinud ja hea sportliku põhja alla ladunud, kuid ainevahetus on selline, et kaal on tõusnud ja langenud. Tahan aga olla stabiilselt heas füüsilises ja ka vaimses vormis ning tuli leida parim lahendus, kuidas see saavutada. Praegu tunnen küll, et olen elu parimas vormis."

Imeravimitesse ja kaaluabisse ei usu

191 sentimeetrit pikk Agur kaalus veel mullu kevadel üle 120 kilo. 14. mai on see päev, mida ta loeb paljumuutvaks. Ta otsustas iseseisvalt trennikava korralikult paika panna ning muuta toitumisharjumusi. "Viskasin külmkapi lihast tühjaks," meenutab ta. Kala Agur küll sööb, kuid liha pole sellest ajast suu sisse võtnudki. "Järgin vaid ühte asja: sisetunnet! Söön seda, mis sobib minu jaoks kõige paremini. Kõik need kaaluabid ja imeravimid… Ei ole katsetanud ega kavatsegi katsetada." Ta selgitab, et tal on kindlad kellaajad ja tooted, mis sobivad. Sellega haakub ka jooksuharjumus ja veendumus komplekssest talle sobivast tervislikust käitumisest. "Kui teed trenni pärast sööki, siis alguses põletad seda, mida sõid. Kui teed enne hommikusööki, põletad eelmise päeva või perioodi kogutut. Olen ka lugenud, et see on kõige efektiivsem." Trenni teeb ta üldjuhul päeva esimeses pooles. Kas nii varase ärkamise puhul päeva peale ära ei väsi? "Vastupidi, see annab energiat. Tunnen end halvasti, kui miskipärast ei jookse."

Agur on kunagi kaalunud 106 kilo, mille lootis taastada. Tegelikult tuli ta sügisel kooli tagasi juba 31 kilo kergemana, kaalunumber on tal pärast seda stabiilselt olnud 93. "See on minusuguse suure mehe puhul sulgkaal," naerab Agur. "Nüüd ei ole enam eesmärk kaalu langetada, kõik on väga hea. Vastupidavus on väga hea, nüüd saab veidi rõhku pöörata kiiruste arendamisele, kuid selles osas ka suuri eesmärke ei ole. Isikliku maratoni aja võiks tuua neljale tunnile lähemale (praegu 4.21 – toim)."

Võrreldes praegust Agurit ja seda, kes vaatab vastu mõni aasta tagasi tehtud piltidelt – ei tunne äragi. Muutus jahmatas nii mõndagi tuttavat. Talt uuritakse vahel siiamaani: kas tervisel on midagi viga? Mis juhtus?

Garderoob vajas uuendamist

Aguri jaoks oli suurimaks kõrvalnähuks aga hoopis see, et garderoob tuli välja vahetada. "Mitmed ülikonnad lihtsalt viskasin minema. Triiksärke lasin kitsamaks õmmelda, kuid see pole ka enam päris see. Uued ja kallid teksad: väga suured, mis nüüd teha… Panen kappi? Miks, et äkki muutun kunagi samasuguseks? Tegin otsuse, et ei jäta alles. Võib olla sel hetkel tunnetasin, et võtsin oma tervise ja pikaajalise hea liikuvussoovi ees vastutuse. Sest tahaksin kunagi ka 90aastasena osaleda rahvajooksudel ja miks mitte seenioride olümpial."

Agur üritab olla eeskujuks teistelegi. "Mu erihuvi on ülekaaluliste meeste jooksu juurde toomine. Neid natuke õpetada ja julgustada metoodiliselt. Alustada saab rahulikus tempos, aga muutus peab peas toimuma. Tahet on vaja! Kui mõelda, et elad ju üks kord, siis võiks seda teha hästi, kvaliteetselt ja nii, et saad elust rõõmu tunda. Liikumine ja sport annavad garantii, et saad elada kvaliteetselt ja naudinguga pika eani."

Agur: koolis me prahti ei paku

Koolidirektor Hendrik Agur nendib, et sportimisele pakub tänapäeval konkurentsi arvuti. Vähem kehalist tegevust pluss rämpstoit: on selge, et ülekaaluliste laste arv on märgatavalt kasvanud. Agur arvab: "Kool saab toetada last sportimisharjumuste süstimisega, aga ka sellega, et puhvetis ei pakuta praht-sööki ja koolilõuna menüü oleks võimalikult tervislik. Aga see on ikkagi koduse kasvatuse küsimus. Kui su laps sööb saia ja šokolaadi, kõrvale joob magusat jooki – need harjumused jäävad külge. Jälgige, mida teie lapsed söövad. Samuti võiksid vanemad, kes ise nii väga sportlikud ei ole, püüda lapsi suunata sportima ja tervislikult toituma."

Hendriku ühe päeva näidismenüü

Hommikusöök (pärast hommikujooksu)

Neljaviljapuder

Üks keedumuna

Üks Leiburi täisterajahust ja e-ainetevaba Rukkipala röstleivaviil (ise)soolatud lõhefilee, sibula ja avokaadoga

Viola puuvilja-müsli (väike kogus) koos värskete või sügavkülmutatud marjadega (vaarikad, mustikad, mustad sõstrad vm) ja Helluse rabarberi-kaerajogurtiga

Must kohv (suhkruta)

Üks lusikatäis mett

Lõunasöök

Kalasupp või lihavaba püreesupp

Salat (varieeruvad)

Üks avokaado ja Farmi Ekstra kodujuust

Hommikusöögikski olnud lisanditega röstleib ja müsli

Tee mee ja sidruniga. Või lihtsalt mesi

Õhtusöök

Hautatud juurviljad ja lõhe

Värskelt pressitud mahl

(granaatõun või apelsin)

Sibula-tomatisalat

Kõikide söögikordade vahele jäävad väiksemad vahepalad, nt väike kogus jogurtit müsli ja marjadega, kohupiimakreem või puuvili. Tee ja kohv.