Mikk Tammepõld: ma ei oskaks aasta meesartisti krooni kanda! (1)

"Mis puutub aasta meesartisti tiitlisse, siis selle kohta ma ei oska seisukohta võtta. Ma ei oskaks seda krooni kanda. Arvan, et artistidena on Eestis teisi kõvasid tegijaid, kes on end näidanud," arutleb muusik ja laulukirjutaja Mikk Tammepõld, kel ilmus möödunud aasta lõpus sooloalbum "On asju, milles eksida ei saa". Mees on tänavusel muusikaauhindade jagamisel nomineeritud kolmes kategoorias.

Mikk võistleb aasta debüütalbumi, aasta meesartisti ja aasta rokkalbumi kategoorias. Suurima heameelega võtaks ta vastu tunnustuse oma albumi eest. "Selle tööga olen ma väga rahul."

Mikk, kes on seni kirjutanud muusikat oma ansamblitele Dramamama ja Brides In Bloom, pani plaadile kokku Eesti luuletajate tekstid ning omakirjutatud muusika. "Mul oli kogunenud paras hulk laule, mis ei seostunud otseselt ühegi ansambliga," räägib Mikk. Ta on kasutanud Hando Runneli, Paul-Eerik Rummo, Juhan Viidingu, Juhan Liivi ja Ernst Enno luuletusi.

"Ka Leelo Tungal tekstistas ühe mu laulu, ühe eestikeelse kirjutasin ka ise."

Kuidas tegi Mikk aga valiku? "Valisin ikka luuletusi. Kui mulle satub kätte mõni luuletus, peab see mind kõnetama ja seda peab mõistma. Kui mõni luuletus jääb kummitama, siis tuleb mõelda, kas sellest on võimalik laul teha. Hästi paljud luuletused ei anna ennast üldse kätte."

Muusik arvab, et tekstide mõttes on raske plaadilt lemmikut esile tõsta, kuid tervikuna on üks tema lemmik Paul-Eerik Rummo tekstile tehtud "Puudel õitsevad leevikesed". "See on sama, nagu ühele meeldivad kassid ja teisele koerad. Meeldivuse printsiibile on keeruline vastust leida," ei oska Mikk täpselt öelda, miks just see lugu.

"Mulle endale tundub, et see on kenasti välja kukkunud."

Plaaditegu on kestnud 10 aastat

Tavaliselt kirjutab Mikk aga sõnad ise. Miku tavaline kirjutamiskeel on inglise keel, kuna ta on kasvanud üles ingliskeelse rokk- ja bluusimuusika saatel. "Eestikeelsed tekstid valisin seekord aga juba puhtalt seepärast, et tänapäeval ei laulda väga palju luulet ja ma arvan, et need luuletused on mingis mõttes väärt esiletõstmist."

Mikk ütleb, et laias laastus on plaaditegemise protsess kestnud kümme aastat. "Paar lugu ongi lausa nii vanad. Salvestamist alustasin aga suve lõpul (mõni laul on küll juba varemgi salvestatud). Kokku olen ma plaadi kallal tööd ja vaeva näinud aasta aega."

Kas Mikk otsustas soolokarjääri hakata tegema seetõttu, et bändidest sai villand või tahtis ta lihtsalt uut väljakutset? "Mul on bänditegemistes praegu olnud paus. Kui inimesel tekib aeg ja võimalus, siis ta leiab endale muu väljundi. Kuna ansambliväljundit parasjagu nii tugevalt polnud, siis mõtlesingi, et teen oma laulud ära," ütleb Mikk, kuid kinnitab, et Dramamama siiski tegutseb. "Hästi vaikselt ja rahulikult."

Igapäevase leivaraha teenib mees aga praegugi muusikamaailmas – käib eri koosseisudega esinemas, kirjutab muusikat endale ja teistele ning juhib Raadio 2 eetris koos Bert Järvetiga saadet "Rokiministeerium". Muusikaga elatab ta ennast kenasti ära. "Iga amet on raske, aga kui oled mingi valiku teinud, siis tuleb leida need võimalused, et ellu jääda."

Millised on aga tema edasised plaanid? "Ma olen kogu aeg muusikat kirjutanud ja kirjutan edasi. See on suur osa mu elust, aga öelda konkreetselt, millal või milline järgmine plaat tuleb, ma ei oska. Praegu on esimese plaadi valmissaamisest nii vähe möödas, et lähikuudel ma kohe täispika plaadi kallal töötama ei hakka."

Koolis õppis hoopis telerežiid

Nagu paljud muusikud, nii on ka Mikk olnud muusika sees väikesest peale ja armastus muusika vastu on kaasa tulnud kodust. Olgugi et kumbki tema vanematest ei ole muusik. "Kodus sai alati palju muusikat kuulatud ja head muusikat austatud. Meil oli ka klaver ja mul tekkis väikese lapsena selle vastu huvi," räägib Mikk, et tee muusikani tuli iseenesest.

"Mingil hetkel läksin lastemuusikakooli klaverit õppima." Koolis on ta aga õppinud hoopis telerežii eriala. "Sellega ma praegu põhimõtteliselt ei tegele," kinnitab muusik.