Lükata on turvalisem: Laia labida või käsisahaga saab lund lükata – nii püsib kehaasend õige ja pole ohtu endale lund rookides liiga teha. Foto: ALDO LUUD
Saund
17. jaanuar 2014, 07:00

Lund rookima – ikka tasa ja targu! (1)

Kauaoodatud lumi tähendab ka lumerookimise kohustust. Uisapäisa ei tasu aga lume-labidaga vehkima asuda, hoiatab füsioterapeut Taavi Metsma – valede töövõtetega võib endale viga teha.

Lume koristamine nõuab omajagu pingutust ja liiga võivad endale selle tööga teha ennekõike need, kes seni pole oma kehale eriti füüsilist koormust võimaldanud. Teraapiastuudio Fysioviis omanikul, füsioterapeut Taavi Metsmal, kes firma kodulehel (www.fysioviis.com) jagab muu hulgas nõuandeid, kuidas koduaskelduste või igapäevatööga endale mitte liiga teha, on lumerookijailegi hulk näpunäiteid, mida tasub järgida kõigil, ka neil, kes üldiselt heas füüsilises vormis.

Mõtle oma tervisele! 

Kui oled kehaliselt kehvas seisus, kurdad seljavalu ja südameprobleeme, võib lumekoristus olla suisa ohtlik. Parem palka selleks tööks teismeline naabripoiss või kutsu appi nooremad sugulased, ise piirdu värskes õhus jalutamisega.

Vali õige lumelabidas! 

Hea labidas on kerge, pika varrega ja soovitatavalt ka ergonoomilise paindega – see lubab tööd teha sirgema seljaga. Kui füüsiline võimekus on kasin, eelista väiksemat labidat, mis ei lase korraga ülemäära suurt lumekuhilat tõsta. Labidas olgu libeda pinnaga, et lumi selle külge kinni ei jääks.

Väldi kofeiini ja nikotiini! 

Vahetult enne lumerookimist ei maksa kohvi juua ega suitsu teha – kofeiin ja nikotiin kiirendavad südame löögisagedust, suurendades nii südame koormust. Lume kühveldamine lisab veel oma jao ja nii on oht, et südame koormus ületab tervisliku piiri.

Riietu ilmale vastavalt! 

Soeta endale korralikud töökindad, mis ei lase labidavarrel käsi villi hõõruda, ning sobiva pikkusega jope – see peab katma selja ka siis, kui ettepoole kummardad. Külma käes väheneb keha tundlikkus ja inimene ei pruugi tajuda koormust ja valu adekvaatselt. Vales rõivastuses on külmakahjustused ja külmetushaigused kerged tekkima.

Soojenda lihased üles!

Soojendus enne rasket pingutust vähendab vigastusteriski tunduvalt, seepärast tee enne labida pihku võtmist veidi aega kiirkõndi või paigalmarssi ja käteringe. Pärast soojendust venita korralikult reie tagaküljelihaseid, et vajadusel oleks kergem puusadest kummardada (pinges reielihased takistavad sirge seljaga ette kummardamist).

Ära tõsta – lükka!

Hea, kui lumerookimist saab korraldada nii, et kühveldamise asemel saab lund lükata. Selleks sobib kasutada laiemat labidat või käsisahka.

Siruta selga ja joo vett!

Lumerookimine on raske töö, eriti kui lumi on märg. Kui selg väsima hakkab, tuleks panna käed puusa ja sirutada end rahulikult tahapoole – see aitab vähendada pidevast kummargilasendist tekkinud pinget seljalihastes.

Töötades jälgi keha asendit!

Labidatäit ei tohi kunagi tõsta kumera seljaga! Painuta end kummardades rohkem puusadest ja põlvedest ning jälgi, et selg oleks sirge. Mida raskem on labidatäis, seda lähemalt sellele tuleks haarata labida varrest. Tõsta jalalihaste jõuga, visates pööra kaasa terve kehaga, mitte ainult seljast – kumera seljaga pööramine on seljale kõige suurema vigastusriskiga liigutus. Pigem astu mõni samm ja pane labidatäis maha, selle asemel et seda kaugelt suure jõuga visata. Ära sunni end keha liigselt pöörama, visates lund selja taha, vaid pillu seda kõrvale. Väldi kogu aeg ühele poole viskamist: vaheta käsi ja külge, et mõlema kehapoole lihased saaksid võrdselt koormust.

Vali õige tempo! 

Selga säästev on rookida lund väikeste osade kaupa pikema aja jooksul, selle asemel et suur töö iga hinna eest korraga ära teha. Kui võimalik, jaota lumekoristus võrdselt mitme päeva peale. Kui lumekiht on paks, ära võta liiga suuri labidatäisi, vaid tee seda jaokaupa: esmalt pealmine kiht, siis järk-järgult allapoole.

Vaata, kuhu astud! 

Libedal pinnal töötades ei jõua kogu aeg jalgealust jälgida ja nii on kukkumisoht suur. Liivata libedat jalgealust vajadusel enne tööle asumist ja jupikaupa töö edenedes. Pane jalga saapad, mille tallad pole libedad; kui tarvis, kinnita jalatsitele jäänaeltega lisatallad.