Olen omanud elus suurt maja.Nüüd,vanemaks saades, mõtlen õudusega,kus oli minu mõistus.Nüüd maja müüdud,elan rõõmsalt oma kolmetoalises korteris ja tunnen elust rõõmu,ausõna.
"eluks on väga vähe vaja.." - oleks seda toona taibanud, poleks seda majakolakat ja vanameest omale kukile organiseerinud. Õnnelikuks olemiseks on vaja vaid nägusat, atleetliku kehaga, armastavat, omavanust meest.
millal te küll aru hakkate saama,et kati pole kellegi abielu lõhkunud???tootside abielu oli ammu enne katit karile jooksmas.aga noh,teiesugused oinapead ei saa sellest kunagi aru.
alles oli saade ülikatist, kes suudab korras hoida kolme majapidamist ja tal pole mingeid probleeme. ja korraga selline jutt, et isegi joale ei jõua. tundub, et mingi suurem kriis on tulemas ;)
Mõnel ikka väga piiratud mõtlemine ja mingi haige kinnisidee. Teatavasti saab teha igasuguseid erinevaid lepinguid. Ja mind on alati huvitanud, miks kõrvalseisjaid nii väga erutab mõte mehest, kes ingelliku naise juurest saatana juurde ( nende vingurite meelest ) on läinud ja sinna millegipärast ka jäänud ?
"Tegelikult on Katist isegi kahju, sest ta on pingutanud ja aega investeeritud kõvasti aga tulemus on nutune " Kus selline sinu meelevaldne tulemus on avaldatud?
selline artikkel. kas mitte vale silumiseks. et maja on ikkagi müügis. ei maksa lihtsalt suuri sõnu( maja, kallis kodu, jääb kindlasti lastele) teha. nüüd vähe häbi oma sõnade söömise pärast. kui vaja, siis müüa maha ja kõik. selline tobe vingerdamine teeb(tegi) margi täis. lasteaed.
KOMMENTAARID (30)