Pärt Uusberg katsus järele, kuidas on esitada enda tehtud laulu (1)

"Olin enne just laulnud ka laulupeo kogu muu repertuaari läbi, mida seal harjutati."

Mis mulje siis "Muusika" ettekandmine kooriliikmele Pärt Uusbergile jättis?

"See oli ilus tunne, Kaspar Mänd on mul hea sõber muidu ka, ja on hea meel, et just tema juhatab seda laulu," räägib helilooja.

"Olen ise ka seda laulu juhatanud – kunagi segakooride laulupäeval Türil. Ei mäleta täpselt, aga seal oli koor natuke suurem kui nüüd Salme kultuurikeskuses. Nüüd ma siin lihtsalt istusin ja laulsin bassirühmas, sain seda laulu seestpoolt kogeda."

Laulupeol lauldakse "Muusikat" toon kõrgemalt. Salmes kuuliski Pärt esimest korda oma lugu F-duuri asemel G-duuris. "Pean tunnistama, selles osas süda pisut valutab. Enda süda kuulub selle originaalhelistiku juurde," muretseb Pärt, keda laulupeol siiski laulmas ei kuule, küll aga viib ta sinna oma koori "Head ööd vend".

Laulukaare all esitatakse koguni kolm helilooja Pärt Uusbergi lugu.

Helilooja ema Urve Uusberg on samuti koorijuht ning Pärt on lapsest peale laulupidudel käinud. Laulupidu on Pärdile olnud alati väga erilise tähendusega. "Ausalt öeldes ei oleks lapsena küll uneski osanud näha, et mõni enda lugu kunagi laulupeole jõuab, või et ma üldse hakkan muusikat kirjutama," tunnistab Pärt imestusega.

Mõtiskledes, et tegelikult pole laulupidu kutselisele heliloojale ju kaugeltki ainus väljund.

"On rida suurepäraseid heliloojaid, kelle mitte ükski lugu ilmselt mitte kunagi ei kõla laulupeol; samas on nende muusika kahtlemata väga-väga väärtuslik ja elamuse saab sellest just kontserdisaalis. Laulupidu on üsna spetsiifiline nähtus," arutleb Pärt.

Muusikaga on ta tegelnud lapsest peale: "Läksin Rapla muusikakooli trompetit õppima ja olen sealsamas ema koorides laulnud."

Samal ajal tegeles Pärt ka paljude teiste asjadega, nagu näitlemine, kergejõustik ja võrkpall. "Ma ikkagi üsna pikka aega ei teadnud, mis must saab," tunnistab Pärt, kes alustas heliloominguga 17aastaselt.

"Alates sellest hetkest hakkas muusika kirjutamisest vaikselt unistus saama – et see võikski olla see ala, millega ennast siduda," meenutab Pärt.