Manfred Vainokivi: “Riigivargaid eksisteerib igal ajal” (5)

"Praegu võib alata minu elu kõige viljakam aeg. Seda numbrit ma küll ei karda," rääkis Vainokivi muretult naeratades.

Reedesele esilinastusele tuli kolm korda rohkem rahvast kui tagasihoidlik ja pisut häbelik Vainokivi oodata oskas. "Ma tõesti ei uskunud, et nii palju inimesi filmi vaatama tuleb," märkis ta ja lisas, et esilinastusele järgnenud sünnipäevapeol kohvikus Reval tundis ta end mõneti ebamugavalt.

"Muidugi on tore, et sõbrad on siin, aga ma ei armasta suuri üritusi ning täna, kui pean olema peo keskmes, siis tunnen end eriti ebakindlalt," lausus ta.

"Olen nagu koolipoiss laval."

Samas tunnistas kolm aastat "Riigivarastega" töötanud  mees, et rihtis meelega filmi valmimise juubelipeoga samale ajale: "Sai kaks asja korraga ära teha!"

Kirjanik Andrus Kivirähk, kes aitas filmile tekste kohendada, iseloomustas sõpra, kes on peamiselt tuntud kui dokumentaalfilmide tegija, kui tagasihoidlikku inimest. "Kahju, et Eesti inimesed ei käi väga kinos dokumentaalfilme vaatamas. See ei ole meil väga moes, kuigi võiks ju olla," märkis Kivirähk.

"Peamiselt oodatakse ikka, et dokfilmid tulevad ise koju ja neid näidatakse televiisorist."

Film portreteerib alkohoolikuid ja vaeseid

Vainokivi vastne film "Riigivargad" räägib inimestest, kes meenutavad nõukogude-aegset elu ning kirjeldavad, kuidas oli võimalik riigi tagant lakkamatult varastada. Kuigi film on tehtud humoorikas võtmes, on see paljus tragikoomiline.

Filmis kaasa löönud näitleja Tambet Tuisk toob näite, et Vainokivi on filmis kasutanud tegelaskujudena inimesi, kellele on tänane ühiskond selja keeranud või nende suhtes silma kinni pigistanud. Vainokivi portreteerib alkohoolikuid ja vaeseid ning näitab pilte mahajäetud paikadest, mis nõukogude ajal õitsesid. "Usaldasin Manfredi täielikult ja julgesin rohkem eksperimenteerida," sõnas Tuisk.

Filmis lõi kaasa ka Arvo Kukumägi, kes mängis elu hammasrataste vahele jäänud meest. Esilinastusel arutleti sellegi üle, kas Kukumägi mängis filmis purjus vennikest või oli ta vintis päriselt. "No järelikult mängisin hästi!" naeris Kukumägi, kes pidas rahva taolist reaktsiooni komplimendiks. Samas jättis ta saladuseks, kas mõne stseeni valmimisel oli ta alkoholist abi saanud või mitte.

Riigivarguste kohta vastab Kukumägi Vainokiviga sarnaselt: "Need toimuvad iga riigikorra ajal. Praegu ju ka. Lihtsalt teises võtmes."

Kukumägi tõi välja selle, et Nõukogude riigivargad varastasid sotsialistliku võistluse tingimustes, et olla naabrist parem, rabasid nad tööd teha varastatud kraami toel, kuid nüüdne olukord on sootuks kesine, sest keegi ei viitsi niigi palju liigutada. "Kasvuhooned on kinni kasvanud, majade trepid rohtunud. Oodatakse Euroopa Liidu toetusraha, aga rannas näeme ainult laeva tagatulesid. Kõik see paneb mõtlema varguste sügavamate põhjuste peale, mis me ise oleme enda tagant varastanud."

Kuna filmi käsikiri põhines inimeste meenutustel, kasutas režissöör nii amatööre kui ka profinäitlejaid. Näiteks lõi "Riigivarastes" kaasa reklaamimees Marek Reinaas: "95 protsenti nendest inimestest ja loomadest, kes ses filmis läbi lipsasid, ei teadnud väga, milles nad kaasa löövad. Seda ei saa näitlemiseks nimetada, vaid tegevuseks, mida jäädvustati filmilindile."

Kuid hoolimata sellest, et enamik osalenuid aru ei saanud, millesse nad end mässinud olid, ütles Reinaas, et Vainokivil oli filmi tehes väga selge visioon. Vainokivi avaldas lootust, et tal õnnestub inimesi kinno meelitada ka dokumentalistikaga ning seetõttu võtab ta filmiesilinastustega seoses ette Eestimaa tuuri. Sel nädalal on esilinastused Tartus ja Kuressaares.