EELMISE AASTA RAAMATUMÜÜK: mõnda raamatut müüdi vaid üks (4)

Raamatupoekettide Apollo ja Rahva Raamat eelmise aasta müügiedetabelite tipus troonib ühtviisi Andrus Kivirähk romaaniga "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust". Mõlema kauplusteketi esikümnest leiab ka Indrek Hargla krimka "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja", kõik E. L. Jamesi "Viiekümne varjundi" triloogia osad, "Kättemaksukontori" fänniraamatu ning Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaare reisiraamatu "Meie aasta Siberis".

Tuhandeid eksemplare müünud menukite kõrval on aga omajagu teoseid, mis lettidele seisma jäävad – nende seas on nii lasteraamatuid, ilukirjandusteoseid kui ka elulugusid. "Peamiseks põhjuseks on ikka vähene reklaam ja autori tundmatu nimi. Esitlus ei too veel raamatule tuntust," toonitab Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank.

Ka Rahva Raamatu turundusjuhi Anu Vagensteini sõnul on tähtsaim äratada laiemat tähelepanu: "Väiksematele gruppidele suunatud, kitsamat teemat puudutavate raamatute läbimüügid on ka madalamad ja võib juhtuda, et mõnele raamatule leidubki väga vähe ostjaid. Raamatuid ilmub kogu aeg ja paremini pääsevad esile need, mida meedias laiemalt tutvustatakse. Soovitustel on suur jõud."

Kui suuremad tiraažid on 2000–3000, siis väiksemad võivad jääda ka alla 10, ütleb Vagenstein. Eha Pank märgib, et väljaandjaile pole müüki toomiseks miinimumtiraaži kehtestatud, kuna müügikogus võib olla 10 nii raamatul, mida võeti lattu 100 tükki, kui ka raamatul, mida pandigi müügile 10–20.

Raamatuid ostetakse aktiivseimalt kahel ilmumisjärgsel kuul, siis hakkavat müüginumbrid harilikult vaibuma. Järgmiseks aastaks võib huvi olematuks taanduda.

Proosa on luulest popim

2013. aastal müüki tulnud raamatuid, mida osteti Apollo poodidest vaid üks eksemplar, on kuus: endise Nõmme linnaosavanema Erki Korbi fotoraamat "Minu Nõmme", Ants Kõivu võrukeelne näidendikogumik "Viiekõistõ rüänurmõn", Küllike Pildeni luulekogu "Puudutus", Riina Rossa luuleraamat "Tulilind. Armastuspoeem" , Jüri Okase ja Maria Lõukese arhitektuuriloomingut käsitlev "ABOL" ning eesti- ja ingliskeelne ülevaade Eesti aserbaidžaani kogukonnast aastail 1988–2013.

"Minu enda käes on raamatumüük tunduvalt paremini läinud. Olen pea iga päev siin Mulgimaal mõne raamatu müünud. Ma ise olen hea müüja – parem kui raamatupoed!" naerab Viljandi poetess Riina Rossa, kes on elu jooksul pidanud lille-, käsitöö- ja sekspoodi. Tõsinedes sedastab ta: ""Tulilind" on, jah, tähelepanuta. Isegi Viljandi raamatukogu oli alguses väga pessimistlik. Eks hind oli määrav – ma küsisin selle raamatu eest 25 eurot." Viimaks on tal siiski õnnestunud mitut raamatukogu veenda oma mahukat valikluulekogumikku ostma. Poodides maksab teos siiani 18 euro ringis.

Kolmandat aastat pensionipõlve pidav proua kurdab, et ei saa ka vähem küsida, sest trükikulud on suured. Kümmekond mõtisklus- ja lembeluulevihikut on Rossa 2000. aastast alates avaldanud iseseisvalt: "See on kallis, sest kui sa oled tundmatu, ei saa ka kultuurkapitalilt või linnavalitsuselt toetust. Olen ise kirjastanud ning sellega läbi tule ja vee toime tulnud." "Tulilindu" lasi ta uljalt trükkida 500 eksemplari. "Ütlen ausalt, et pooled neist raamatutest on veel alles," tunnistab ta.

"Raamatumüügiga on kuri karjas. See on üldine probleem, eriti luuletustega. Koolides ei ole ju eriti õpetatud luuletusi armastama. Ikka proosat tahetakse," ütleb Rossa, kelle sõnul on tema raamatutest kõige soojemalt vastu võetud "Põneviku" raamatusarjas ilmunud jutuvihikud "Perapõrgu" ja "Rahapada", ka tema äsjailmunud romaanil "Mõõknaine" minevat luulekogudest sootuks paremini – poed olevat müüki võtnud pea poole 400 trükitud eksemplarist.

Viimaks on Rossa leidnud kirjastaja, kellega koostööd teha. Praegu on tal käsil kaks proosateost: "Mõõknaise" järg ja romaan naisest, kes oma viis last maha müüb. Laskmata end müüginumbritest heidutada, kirjutab ta siiski ka luulet. "Praegu on mul pooleli kogumik "Tuultejumal Aiolos", mille ma pühendan peaminister Ansipile. Poliitiline luule mulle meeldib," seletab proua, kelle muusade seas on olnud ka näiteks Arnold Rüütel, Urmas Paet, Alex Lepajõe, Peeter Võsa, Hannes Võrno ja Vahur Kersna.

Lugeja pakse raamatuid ei pelga

"Raamatute müügiedetabelite ülemises otsas troonivad raamatud on pigem paksemad kui 300 lehekülge," kummutab Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank arusaama, et tänapäeva kiire elutempo juures inimesed enam mahukatesse kirjandusteostesse ei süvene.

"Pigem sooviksid inimesed lugemisnaudingut pikendada ja liiga õhukese raamatu puhul on neil hoopis kahju, et see nii ruttu otsa sai," arvab Pank. Tõepoolest, Andrus Kivirähki "Maailma otsas" on 388 lehekülge, Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" 450 lehekülge ning "Viiekümne varjundi" triloogia osad üle 500 lehekülje paksud.

Telliskivilike menukitena toovad nii Pank kui ka Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein näiteks ka Haruki Murakami 668 lk romaani „1Q84. I ja II osa“ ja Mika Waltari 680 lk romaani „Inimkonna vaenlased“, mis detsembri müügiedetabelis ilma tegid.

Sedagi, et ilukirjandus elulooraamatute ja tarbekirjanduse ees taanduks, polevat karta. "Ilukirjandust, eriti eesti oma autoreid, müüakse väga hästi. See on lasteraamatute kõrval kõige müüvam kategooria," kinnitab Vagenstein. Noori lugejaid meelitab ilukirjanduse juurde fantaasia- ja ulmekirjandus.

Mida üllatavat mullustes müügitabelites silma hakkas? "Suurim üllataja on meie arvates "Matemaatika õhtuõpiku" selline menu. Keegi ei osanud arvata, et seda raamatut ostetakse kingikotti," ütleb Eha Pank. Õpik mahtus Apollo teaberaamatute esikümnesse ja Rahva Raamatu üldisesse esikahekümnesse. "Paulo Coelho uue raamatu "Accra käsikiri" müüginumbrid jäid seevastu varasemalt tema eesti keeles ilmunud raamatutega võrreldes tagasihoidlikumaks," lisab Pank.

“Coelhot on ilmunud ka juba päris palju, eks mingil hetkel iga hoog vaibub,” kostab seepeale Vagenstein, kes toob uue trendina välja selle, et elulood on läinud mehisemaks: menukaimad olid “Valdo Pant – aastaid hiljem”, “Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber” ning “Aleksei Turovski ja teised loomad”.

Nagu ilukirjandusteoste puhul, nii on ka elulooraamatute, koka- jm käsiraamatute ning ajalooraamatute seas nõutuimad kodumaised raamatud.

Edetabeli lõpus on sageli väärtkirjandus

"Tuleb tõdeda, et meie edetabeli tagumises otsas on sageli väärtkirjandus. Läinud aastal oli üks neist raamatutest Mihhail Šiškini "Kiri sinule", varasematel aastatel Sandor Marai tõlked," toob Varraku kirjastuse peatoimetaja Krista Kaer näiteid.

Samuti ei saatnud oodatud edu fantaasikirjaniku Joe Abercrombie Esimese Seaduse triloogia kahe esimese osa tõlget. “See on eriti veider seetõttu, et tegu on maiuspalaga neile, kellele meeldib George R. R. Martini looming. Samal ajal on aga tegu paksude ja kallite raamatutega ning just sedalaadi kirjandust loetakse Eestis üha rohkem originaalkeeles,” möönab Kaer.

Eelmine aasta oli tema väitel raamatumüügilt keskmine. "Edetabeli ülemises otsas on ilukirjandusest kindlasti Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" ning Mart Kadastiku romaanid "Kevad saabub sügisel" ja "Suvi sulab talvel", tõlkekirjandusest J. K. Rowlingi "Ootamatu võimalus". Aimekirjandusest on läbimüügilt esireas raamatuklubi klubiraamatud," toob Kaer välja kirjastuse menukid.

Kogenud tõlkija ei usu, et lugejate huvi ilukirjanduse vastu jahtumas on: "Just ilukirjandusest on tulnud viimaste aastate üllatused – raamatud, mida loevad peaaegu kõik, olgu nendeks siis "Harry Potter", Dan Browni põnevikud või erootilised vampiiriromaanid. Ma ei usu ka seda, et inimesed, kes enne süvenesid mõnuga väärtkirjandusse, on selle kombe nüüd maha jätnud. Lugemine on üldiselt harjumus, millest vabanemine ei ole kuigi lihtne."

Kaera sõnul ei saa avaldatavate teoste väljavalikul määravaks autori tuntus: “Oleme lähtunud ikka sellest samast kriteeriumist – kas raamat on hästi kirjutatud, huvitav ja kas see võiks paeluda veel kedagi peale autori ja kirjastajate. Kui vastame neile küsimustele jaatavalt, anname raamatu välja. Kogemus ja autori vanus või noorus ei ole kindlasti otsustava tähtsusega.”

Hoolikale sõelumisele vaatamata tuleb ette, et mõnda raamatut ostetakse väga vähe. “Päris nulli või paarikümne raamatu suurust läbimüüki pole just olnud, aga väiksemad läbimüügid jäävad mõnesaja eksemplari piiresse. Eriti ebameeldiv on see siis, kui tiraaž on lootusrikkalt üsna suur tehtud,” nendib Kaer. Samas on ka meeldivaid üllatusi: “Üllatavalt hästi võeti vastu Ragne Värgi ja Andra Kalda “Retseptisahtel käsitöökapis” ning Zoja Gabovitši “Minu tee reanimatoloogiast homöopaatianini”.”

Apollo 2013. aasta raamatumüügi esikümme

1. "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust"

2. "Viiskümmend tumedamat varjundit"

3. "Viiskümmend vabastatud varjundit"

4. "Kättemaksukontor. Fänniraamat"

5. "Viiskümmend halli varjundit"

6. "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja"

7. "Meie aasta Siberis"

8. "Mikside raamat"

9. "XXV Pauksoni astroloogiline abimees 2014"

10. "Valdo Pant – aastaid hiljem"

Rahva Raamatu 2013. aasta raamatumüügi esikümme

1. "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust"

2. "Apteeker Melchior

ja Pirita kägistaja"

3. "Meie aasta Siberis"

4. "Viiskümmend tumedamat varjundit"

5. "Viiskümmend vabastatud varjundit"

6. "Inferno"

7. "Viiskümmend halli varjundit"

8. "Kättemaksukontor. Fänniraamat"

9. "Kõige ilusamad muinasjutud"

10. "Minu Prantsusmaa"