"Naelapill on põhiline instrument, mida arendan ja millel olen leidnud kõige rikkalikuma heli." (5)

Kui muusik Silver Sepp sattus suvetuuri proovide ajal koos Jaan Tättega kaamerasilma ette, kurtis ta eetris oma suurt muret: tema armastatud instrumenti, veneaegsesse plastmassist pesukaussi, oli tekkinud mõra. Sepp uuris televiisori vahendusel, ehk leidub mõni hea Eesti inimene, kellel oleks samaväärne eksemplar asemele anda.

Rahvas suhtus tema muresse enam kui osavõtlikult: Jaan Tätte telefon olnud abipakkujate kõnedest suisa punane. Tänulik Silver Sepp leidiski lõpuks Keilast ühelt armsalt abielupaarilt õige kausi – venekeelse märkega "pervõi sort" ja "RPIR".

Pesukauss on Sepale hingelähedane, sest just sestsinasest tarbeesemest ehitas ta kunagi oma esimese fantaasiapilli ehk teisisõnu; hakkas harjumuspärase tarbeesemega musitseerima.

Sepp nimetab ennast fantasistiks: inimeseks, kes mängib fantaasiapille.

"Panin kausid tagurpidi vee peale ja hakkasin rütme taguma," räägib ta esimesest improviseeritud instrumendist, mille eeskujuks oli Aafrika calabash – kõrvitsapõhine vesitrumm.