"Riigivaraste"-pruut Kristina: "Varem pole mind märgatud ega filmi sisse torgatud!" (4)

"Tulemas on selline film. Eelkõige on see oluline, sest seal mängib Kristina Märtin, kes on Eesti filmi ülekaalukalt kõige tähtsam naine, kelle õlul on kõikide produtsentide vaimne tervis. Tema suhtleb nendega iga päev pabereid korrastades," kirjutas režissöör Ilmar Raag detsembris "Riigivaraste" kohta suhtlusportaalis Facebook.

"Kui ei midagi muud, siis tahaksin näha Krissut, kes on Eesti filmi kõige olulisem naine üldse."

Pulma filmiti kolm korda

Kristina, see Eesti filmi kõige tähtsam naine, naerab laginal, et on tegelikult ennegi filmides kaasa teinud, küll massistseenides. Nii uhas ta massis kaasa lüüa, kui võeti üles filmi "Kormoranid", kuid siis ei pidanud ta end hiljem ka suure plaanis ekraanil patseerimas nägema. Rääkimata kaanetüdrukuks olemisest. "Olen Eesti Filmi Sihtasutuses töötanud kümme aastat, aga varem pole mind märgatud ega filmi sisse torgatud," muigab Kristina, et pikk ooteaeg filmi pääseda on end kuhjaga ära tasunud. Ning naerab jälle. Laginal.

"Plakatit ma vaatan väga hea tundega, aga kui nägin esimest korda kinos suurel ekraanil filmi treilerit ning seal iseennast, oli väga naljakas tunne," kirjeldab Kristina, kuidas esimene kohtumine iseendaga ta kergelt õhku ahmima pani. Ehmatusest.

"Läksin sinna ju Paolo Sorrentino "Kohutavat ilu" vaatama ja nägin algatuseks iseennast! Ennast suurel ekraanil näha on ikka kummaline tunne!"

Justkui üleöö filmitäheks tõusnud Kristina meenutab, et täna esilinastuva filmi tarvis läks tihe töö lahti kaks aastat tagasi. "Manfred alustas 2011, kui hakati inimeste käest riigivarguste kohta lugusid koguma, seejärel tuli mängu Andrus Kivirähk, kes lood stsenaariumiks kokku kirjutas," teab Kristina.

"Manfredi tahtel sai erinevate lugude jutustamise raamiks pulm."

Pulma, mille peategelasi, pruut Urvet ja peig Ruslani kehastavad Kristina ja reklaamiguru Marek Reinaas, filmiti korda kolm. Selle võtted olid nii 2012. aasta suvel, 2013. aasta veebruaris kui ka suvel. Saaremaal Salme külas ja Tallinnas. "Mina olin enne paigas, siis hakati otsima peigmeest," räägib Kristina, kuidas ta ühel heal päeval teada sai, et tal tuleb filmipulmad maha pidada käsikäes Marek Reinaasaga.

Teel võttepaika Saaremaale selgunud ootamatult, et päris võõrad nood kaks ei olegi. Õnneks. "See oli tore, et olime põgusalt tuttavad. Võõra puhul olnuks raskem kibe-karjumisi taluda."

"Teised sõid suppi, mina nälgisin."

Agaraiks kibe-hüüdjaiks, kes ärgitasid pruutpaari ikka ja jälle suudlema, olid Orissaare ja Salme rahvateatrite harrastusnäitlejad, kelle innukust ja tublidust Kristina kiita võtab: "Kui produtsent pakkus, et vihma ajal oleks mõistlik võte katkestada, siis teatasid nad, et ei katkesta, ja ütlesid, et "teeme ikka lõpuni", ning tegimegi siis lõpuni."

Kui tavaliselt juhtub nii, et valge kleidi kandjal on sada võimalust sellele kogemata kõikvõimalikke plekke tekitada, siis Kristinal läks õnneks. Ei juhtunud ta pruutkleidile kohvilonksu poetama ega ka värskest vihmast tekkinud porilompi sirakile käima. "Aga ma ikka hoidsin ka seda kleiti," tunnistab Kristina, et nägi kurja vaeva, et pimestavalt valge pruutkleit kolmandalgi võttel sama valge oleks kui esimesel korral.

"Talvel, kui kleiti kandsin, pakuti võtte vaheajal kuuma seljankat. Ma ei julgenud süüagi, et äkki plödistan kleidile suppi peale, ja kuidas see siis pärast puhtaks saab!?" Nii tuligi Kristinal nukra pilguga pealt vaadata, kuidas teised kuuma seljankat nautisid. "Teised sõid suppi, mina nälgisin. Kunsti hüvanguks," naerab ta.

Saaremaal filmiti pulmastseene taluhoovis. "Pulma pidasime seal kolm korda, Salme küla lahke pererahvas lasi meid kolm korda oma hoovi peale!" ütleb Kristina.

"Väiksema võttegrupiga filmisime Viimsis ühes majas neid stseene, kus pruut osutus liiderlikuks. Kui arvutada, siis see pulm kestis ju ka poolteist aastat – selle ajaga võib kõike juhtuda."

Kokku sai Kristina iga naise unelmate kleiti selga tõmmata korda viis. Ning kandis seda sõna otseses mõttes kui töörõivast, mistap ei tundu pruutkleit talle enam nii püha rõivana kui varem. "Kõik muutus, enam ei ole pruutkleiti nii erutav kanda," muigab Kristina, millise jälje "Riigivaraste" pruudiroll jättis.

"Aga see kõik oli äge! Hästi kihvt võttegrupp, kogu aeg oli tore. Loodan, et tulemus on ka tore. Ma ei igatse nõukaaega taga ega leia, et see oli tore aeg. Aga need lood, mida see film jutustab, on nii absurdsed, et eluterve huumoriga on ajaliselt distantsilt neid lihtsalt tore vaadata."

See on absurdikomöödia.

Manfred Vainokivi uus film "Riigivargad"

Tragikoomiline lugu täiesti tavalisest eesti mehest, kelle ilmsüütu varguse tagajärjel Nõukogude Liit kokku kukkus ja kommunismitont maailmast kadus. Nõukogude Liidu kukutamise missioon, mis osutus USA luurele ja maailma juhtidele üle jõu käivaks, oli lihtsale eesti mehele möödaminnes nuusata.

Kes meist poleks kuulnud legendaarseid lugusid, kuidas nõukogude ajal riiki varastati. Stuudio Filmivabrik kogus kolm aastat inimeste meenutusi riigi tagant näppamisest. Rahva räägitud lugudele andis lustliku vormi Andrus Kivirähk.

Filmis astuvad üles Arvo Kukumägi elumehe rollis, Tambet Tuisk naistelembina, Kristina Märtin pruut Urvena, meediategelane ja reklaamiguru Marek Reinaas peig Ruslanina, Merle Jääger külalaulikuna jt.

"Riigivargad" esilinastub täna kinos Sõprus, film hakkab jooksma Tallinnas kinodes Sõprus ja Artis, Tartus Elektriteatris ja Kuressaare Teatrikinos.