«MANDARIINID»: Eesti mehed võõras sõjas: Mati Nüganeni ja Lembit Ulfsaki kangelased ei lase end ümberringi mäslevast relvakonfliktist heidutada. Eesti filmiajakirjanikud valisid Zaza Urushadze «Mandariinid» aasta linateoseks.Foto: Kaader filmist
Film
9. jaanuar 2014, 07:00

Jaan Ruus: "See film on lihtsalt väga hea."

Filmiauhinna Neitsi Maali võitis "Mandariinid" (2)

"See film on lihtsalt väga hea," võtab staažikas filmikriitik Jaan Ruus lakooniliselt kokku, miks pälvis filmiajakirjanike auhinna – pronkskuju Neitsi Maali ning rahalise preemia – just Eesti-Gruusia sõjafilm "Mandariinid".

Jaan Ruus, keda ennast pärjati aasta filmikriitiku tiitliga, toob välja terve rea argumente, miks "Mandariinid" on pugenud ühteviisi edukalt nii filmigurmaanide kui tavapubliku südametesse.

"Mitmes maailma piirkonnas käib praegu kodusõda ja relvastatud konflikt?" küsib ta retooriliselt.

""Mandariinid" on seetõttu alati aktuaalne." Eriti ajakohane on ta eestlastele, kes mäletavad veel omal nahal viimast ilmasõda ja sellele järgnenud aastaid. Seda esiteks.

Teine filmi omapära on aga viis, kuidas seal kujutatakse eestlasi. "Üks imelik rahvakild, kes säilitab sõjaolukorras kaine mõistuse – eestlane on ikka harjunud elama kahe vaenupoole vahel," kirjeldab Ruus.

Kolmandaks on "Mandariinid" hästi üles ehitatud. "Kogu aeg on ootus, et midagi juhtub," ütleb kriitik.

Lõpuks, nagu sedastab Ruus, mängivad linateoses väga head näitlejad. "Ma olen kogu aeg mõelnud, kumb on parem: kas vana Lembit Ulfsak või vana Jean Gabin?" ei ole ta kiidusõnadega kitsi.

Kirjeldab eestlaste kohta maailmas

Ruus paljastab, et "Mandariinidele" oli tänavu tihedaks konkurendiks Ilmar Raagi "Kertu", mis jäänud esikohast ilma üsna napilt. "Adekvaatne film Eesti külakogukonnast," hindab ta teiseks jäänud teost.

"See on film, mida sünnib väga harva," avaldab võitjafilmile "Mandariinid" tunnustust "Kertu" režissöör Ilmar Raag.

"Eestlastele on alati meeldinud lood, mis räägivad nende kohast maailmas," lahkab ta "Mandariinide" populaarsuse põhjusi.

Samas ei saa mööda filmi ühiskondlikust sõnumist. "Juba Vana-Kreekas oli tragöödia kõige suurem žanr," toob Raag paralleele.

Temagi on seda meelt, et "Mandariinid" on erandlik nähtus filmimaastikul. "Ühelt poolt on tal selgelt rohkem vaatajaid kui väärtfilmidel tavaliselt, samal ajal aga on ta ühteviisi hinnatud nii filmifestivalide kui minu kolleegide poolt. Seda ei juhtu väga tihti," tõdeb Raag.

21. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali

Aasta film – Zaza Urushadze "Mandariinid"

Aasta levifilm – Paolo Sorrentino "Kohutav ilu"

Aasta filmikriitik – Jaan Ruus intervjuuraamatu "Eesti filmi täheatlas" ning arvustuste eest Eesti Ekspressis.