Olav Osolin: "Minu jaoks on selle laulu sünd kui üks kena jõulumuinasjutt." (3)

Sissejuhatus Osolini muusikalisele loometeekonnale algas tegelikult kevadel, kui ta TV3 hitt­saate "Su nägu kõlab tuttavalt" žüriisse kutsuti. "Kuna formaadi järgi oli osalemise üheks eelduseks iga žüriiliikme esinemine, siis pidin ma avasaates esimest korda elus teleekraanil lauljana üles astuma ja end nii-öelda kitarril saatma," räägib Osolin. Täpsustavalt: "nii-öelda" tähendab siinkohal ennekõike enam-vähem kitarristi moodi käte liigutamist.

Kitarri laenas Priit Hõbemägi

Kuigi Osolin kunagi lapsepõlves paari duuri oskas, oli vahepeal möödunud nii pikk aeg, et ta pidi uuesti nullist alustama. Muusikariista selle tarbeks laenas Osolin Priit Hõbemäelt. "Hakkasin siis internetis tasapisi oma lõbuks akorde õppima," meenutab värske looja. Üks asi viis teiseni ja kui paarkümmend akordi olid juba selged, tekkis Osolinil kiusatus komponeerida ka mõned lood.

"Paar kuud tagasi saidki esimesed paar laulu valmis koos meloodia ja tekstidega. Aga siis tekkis suur küsimärk: kas need on ka head laulud ja kas nad võiksid huvitada kedagi peale mu enda?" kahtles algaja muusik.

Mängu tuli järjekordne kokkusattumus: Osolinile tehti ettepanek hakata kirjutama telemängu "Me armastame Eestit" stsenaariumi. Saates esines ka Tomi Rahula bänd. Ühel salvestusel astuski Osolin Rahulale ligi ja pakkus oma värsket loomingut kuulata. "Kui ma lood talle ette mängisin, siis tundusid need talle väga meeldivat," märgib Osolin. Lepiti kokku, et ühe looga tegeldakse tulevikus üheskoos edasi, teisele tuleks aga sobilik esitaja leida, kusjuures mõlema osalise pilk langes esimese valikuna Vallatutele Vestidele.

"Nädala pärast võttis minuga ühendust Vestide bassist ja mänedžer Danel Pandre ja küsis, kas ma oleks nõus tulema stuudiosse oma loomingut esitlema," meenutab Osolin. Ta haaras härjal sarvist ja esitas väriseva häälega oma pala Pandrele ja Tanel Padarile. Nood võtnud kohe pillid ja hakanud kaasa mängima! Nii polegi imestada, kui järgnes palve kasutada Osolini lugu peatselt ilmuval plaadil. "Mis saab selle vastu olla, kui su elu esimest laulu esitab Ott Lepland ning bäkki laulavad Padar ja Vabarna!" hüüatab Osolin.

Lugu ei jutusta endast

Vastne laululooja kinnitab, et kindlasti ei pea ta nüüd ennast mingil moel heliloojaks, ehkki tunnustust on ta juba pälvinud. "Kui olin stuudios oma esimese loo ette kandnud, siis patsutas Padar mulle õlale ja ütles "Tubli poiss!"," heldib Osolin. Paar uut lugu on tal juba varukski.

"Sest ma tean, see on armastus" räägib loo noorest kutist, kes on läinud sõpradega linna peale napsutama ja jäänud kojutulekuga veidi hilja peale. "Kui ta koju saabub, saab ta oma pruudilt korraliku koosa, aga nägu on tal naerul: ta teab, et nii kirglike tunnete taga on tegelikult armastus," avab Osolin loo tagapõhja. Lihtne sisu ja veidike huumorit – niimoodi võib kokku võta pala sõnumi.

Mingeid autobiograafilisi sugemeid laulust otsida ei maksa, sest Osolin kinnitab, et kirjutas teksti puhtalt oma peast, ilma mõne konkreetse eeskujuta. Erinevalt laulu peategelasest pole tema elus tulnud ette ei vihahoos lennutatud nõusid ega katkirebitud keesid. "Aga seda tean ma küll, et mõnikord võivad mehe ja naise vahel tekkida olukorrad, kus mehel on targem suu kinni hoida – just nii, nagu teeb seda mu laulukese kangelane!" ütleb Osolin.