Inimesed

Karolin Kuusik tahtis teha ilusaid riideid: "Sellega on päris hästi läinud, võib endaga rahule jääda." 

Katharina Toomemets, 30. detsember 2013, 07:00
Karolin Kuusik Foto: TEET MALSROOS
Uuel aastal antakse endale ja teistele kõikvõimalikke lubadusi. Nagu tavaks, uuris ka Õhtuleht tänavuse aasta algul inimestelt, mida nemad uueks aastaks lubavad ja soovivad. Aasta 2013 hakkab lõppema, seega kontrollime, kui edukalt lubaduste-soovide täitmine on läinud.

Siim Aimla: salto on purjelauaga endiselt tegemata

"Ma ei ole iseennast selle koha pealt adekvaatne hindama, aga mul on koos Raivo Tafenauga bänd, Tafenau-Aimla kvintett ning ma usun, et selle bändi mäng on küll uuele tasemele läinud. Meil tuli välja plaat ja kohe-kohe saab valmis ka täisanaloogne vinüülplaat," räägib möödunud aastal parimaks muusikuks tunnistatud Siim Aimla, kelle üks uusaastasoove 2013. aastaks oli viia oma pillimäng uuele tasemele.

Aimla lisab, et täisanaloogse vinüülplaadi väljaandmine on Eestis uus tase, kuna neid pole tehtud enam juba aastakümneid ja sellega on pillimängutaseme tõstmise soov täide läinud. "CD tuli ka, aga vinüülplaadi otsustasime välja anda väga lihtsal põhjusel: saund on hoopis midagi muud. Muusika on otse lindile mängitud ja lindilt plaadile graveeritud. Ma natuke kartsin, aga sain just proovipartii kätte ja kuulan seda kodus – hoopis teine asi, nagu eluskontsert oleks."

Samuti unistas Aimla, kel kodus kasvamas kolm last, et tema neljandast lapsest –Estonian Dream Big Bandist, saaks lähitulevikus korralikult funktsioneeriv ja regulaarselt töötav kutseline džässi orkester. "Päris tõeks see läinud pole, palgaliseks orkester veel saanud pole ega tea, kas üldse saab. Küll oleme saanud teha lihtsalt häid kontserte," räägib ta. "Viimati oli meil kontsert koos ansambliga New York Voices ja see läks väga-väga hästi."

Kolmas soov uueks aastaks puudutas Aimla kirglikku hobi – surfamist. "Püüan ära õppida salto ehk loopi tegemise purjelauaga," rääkis ta aasta algul. "Ei ole seda ära õppinud," naerab ta, et aasta jooksul on sõita saanud palju ja mitmetes kohtades, kuid salto on seni tegemata. "Olen teinud igasugu muid hüppeid, aga ju mul ei ole selle saltoga siis nii kanget nälga ja saan lendamise tunde ka niisama sõites kätte. Mulle meeldib kiirus ja hüpped, aga salto ei kõdita tegelikult enam üldse. Äkki ma olen juba nii vana?"

Karolin Kuusik tunneb, et on selle aastaga kõvasti arenenud

Karolin Kuusik ütles aasta algul, et nagu igal aastal, püsib tal tänavugi vankumatu soov teha aina ilusamaid riideid. "Sellega on päris hästi läinud, võib endaga rahule jääda," ütleb Karolin, et aasta on korda läinud. "Ilu on nagunii vaataja silmades, aga tunnen, et olen selle aastaga päris palju arenenud ja teinud riiete vallas asju, mida varem teinud pole. Need on päris tehnilised jutud – mul on olnud võimalus teha varasemasest tehniliselt keerukamaid asju."

Lisaks rääkis moedisainer, et plaanib uut lähenemist kudumitele ja kasukatele, kasutades nende tegemisel kodumaist toodangut. "Kui Eestis kasvav toit on esmaklassiline, siis tekstiilitööstuse tarvis meile loodus suuremat ei anna, kui, siis lina ja lambaid. Just viimastelt saadav on põnev ja suurel määral avastamata maa. Ehk hakkab siis pisutki muutuma see vaatenurk, mis eelistab küll kodumaist toitu, aga mitte eriti kodumaist tekstiili," kõneleb ta. "Sellega ma kahjuks väga kaugele jõudnud pole, aga tuleb uude aastasse lükata – mõningaid asju lihtsalt tuleb vahel edasi lükata, kõike ei jõua ju teha," räägib ta. Samuti lootis Karolin, et tema koju jõuab aasta disainiauhind Kuldnõel. Seda aga ei juhtunud. "Mul ei ole kahju, see tähendab, et mul on edaspidi võimalus," naerab ta. "Jääbki mulle arenemisruumi, oleks ju igav, kui selle kohe endale saaks."

Aasta ema Margit Amer õppis puhkama

Margit Amer, aasta ema 2012, Loksa noortekeskuse juhataja, Harjumaa kodutütarde vanem ja kolme poja ema, soovis aasta algul sammukese edasi minna oma neljatoalise korteri remondiga. "Piinlik öelda, aga sellega ei ole edasi läinud," tunnistab ta ja ütleb, et remonditegemine on jäänud ajapuuduse taha. "Raha ei ole nii palju, et palgata töömehi ja aega pole nii palju, et ise teha."

Töö poolelt mõtles Amer aga projektide kirjutamisele, et saaks noortele midagi põnevat korraldada. See läks kuhjaga korda. "Käisime projekti "Noored ja ääred" raames külas Häädemeestel (projekti eesmärgiks oli, et noored saaksid külastada oma eakaaslasi Eestimaa eri paigus – K. T), see oli väga vahva," kiidab Amer. "Meie oma Loksa noortekeskuses oli kolmeetapiline koolitusprojekt "Oskan ennast hoida". See aasta läks igati korda, ma olen väga rahul."

Kanaaridest naine ei unistanud, kuid soovis, et saaks aja maha võtta, minna üksi jõe äärde ja midagi tegemata veerand tundi vett vaadata. "Kui aus olla, siis sel aastal õppisin tõesti ka natuke puhkama," ütleb Amer, et aja mahavõtt kulus ära. Aasta jooksul puhati koos perega nädalavahetuseti ning suvel käidi Pärnumaal. "Meil on seal väga head sõbrad, kelle juures peatume igal suvel nädal aega. See on tõesti puhkus – lülitame end kõigest välja, pole telefone ega midagi."

Lembitu Kuuse soov täitus: oli hea spordiaasta

Spordikommentaator Lembitu Kuuse, kes pärjati aastal 2012 Kuldmikrofoniga, soovis aasta algul meie sportlastele kõike kõige paremat: näiteks lootis ta, et kettaheitja Gerd Kanter tuleb Moskva maailmameistrivõistlustelt koju oma üheksanda tiitlivõistluste medaliga. Nii läkski, Kanter tõi koju pronksi. Spordiaastaga on Kuuse enam kui rahul: "Kolm maailmameistri kulda olümpiaaladelt – see on ju piisavalt vägev. Väga raske on panna kõrvale aastaid, kus oleks midagi paremat olnud. Lisaks veel pihutäis maailmameistritiitleid mitte-olümpiaaladelt ja nii mõnigi ilus asi veel võistkondadelt. Vägev aasta oli, ei ole midagi nuriseda." Aasta algul soovis Kuuse endale vaid seda, et jaguks natuke rohkem aega perega koos olla ning nautida elu ja igasugust ilma. Nüüd naerab ta, et ilma on meil tänavu olnud igasugust ja seega on ilma nautimise osa täide läinud. "Ja ütleme, et kübekese rohkem õnnestus mul ka perega olla puhkuse ajal," lausub Kuuse, kes veetis suvepuhkuse Lääne-Virumaal Võsul, kus ta käib juba peaaegu 60 aastat suvitamas. "See on peaaegu minu koduküla." Kõige viimasena soovis Kuuse, et Kuldmikrofon ei läheks tema käes rooste, ja praegu kinnitab ta, et auhind on veel täitsa kuldne.

Andrus Kivirähkil on sel aastal kõik sujunud

Kirjanik ja raadiosaatejuht Andrus Kivirähk tunnistas, et temal suuri lubadusi ega ootusi uuele aastale ei ole, raamatut polevat plaanis, uut maja ega autot ka mitte. "Ahhaa, üks märk on mul küll sihikul. Tahame Mart Juurega oma raadiosaadet jätkata nii suure tuhinaga kui vähegi võimu. Kui ihus vähegi võimu, tahame "Rahva omakaitsest" teha Eesti kõigi pikemat aega eetris olnud saate. Rekordi. Aga sinna on veel pikk tee – oleme praegu eetris olnud kõigest 17 aastat – ja "Päevakaja" rekordini on veel aega," ütles ta aasta algul.

"Kas ma tõesti ütlesin nii?" imestab mees nüüd. "Seda ei saa küll öelda, et tuhin oleks suuremaks läinud. Tiksub nii, nagu kogu aeg on tiksunud, tuhin ei suurene ega vähene. Kõik on kenasti rööbastes." Kivirähk lisab, et tal ei ole kunagi aasta algul mingeid ootusi olnud: "Tänavu pole midagi halvasti läinud, kõik on sujunud ja õnneks pole mind mingid hädad kimbutanud."

City restorani peakokk Heidi Pinnak avaldas aasta algul soovi esindada Eestit edukalt nii-öelda kokkade olümpial. "1987. aastal sai alguse "Bocuse d’Or", maailma prestiižseim kokandusvõistlus, mis sündis legendaarse prantsuse koka Paul Bocuse’i ideest kutsuda kokku maailma parimad kokad ja panna nad publiku ees oma oskusi võrdlema. Ülemaailmsele finaalvõistlusele, mis peetakse igal teisel aastal Lyonis, pääses Eesti teist korda, ja see on juba ise saavutus," räägib Heidi, et juba võistlusele pääsemine on meile võit. Peale selle on aga veel mitu põhjust, miks võistluse pärast õnnelik olla. "Esiteks, meie esileedi andis konkursi korraldajatele üle EASi kutse teha võistluse Euroopa voor 2018. aastal Eestis. Teiseks, eestlastest fännid, kes olid Lyoni kaasa elama sõitnud, olid nii tulihingelised ja tublid, et pool Eesti saavutusest on nende tehtud töö. Kolmandaks parandasin ainsa naiskandidaadina koos oma toreda meeskonna ja Bocuse d’Or’ akadeemia presidendi Dimitri Demjanoviga ka Eesti tulemust ühe koha võrra," seletab peakokk Heidi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee