Mait ja Mikko Maltis: Jakko kandideeris "Eesti laulule" täiesti meie teadmata! (6)

"Käisin Jakko stuudios laulu sisse laulmas, teadmata tema plaanidest selle lauluga. Üllatus oli suur, kui poisid helistasid ja teatasid, et pääsesime 20 parema hulka. Hurraa!" juubeldab laulja Mait Maltis. "Ideed üheskoos "Eesti laulule" kandideerida ei olnud tegelikult mõtteski," täpsustab Jakko. "Tegin laulu valmis ja saatsin raadiotesse. Alles nädal enne tähtaega ütles naine, et ma võiksin selle konkursile saata. Panin loo plaadile, saatsin ära ja üllatus oli vägev!" rõõmustab ta.

"Laulu idee tuli suvel, kui pakkusin välja, et Maidul võiks olla üks värske kõlaga positiivne laul. Mõtlesin, et üllatuslik efekt võiks juures olla kõik teavad teda kui lauljat, aga huvitav oleks näha teda uue nurga alt," meenutab Jakko. Nii kirjutas ta isale, kes peab kõige südamelähedasemaks kanstristiili, vahelduseks modernse popipala.

"Tegin algse versiooni, et anda teistele aimu, mis suunas liigume, ning sealt edasi läksime stuudiosse lindistama. Mikko polnud parajasti Tallinnas, nii et tal polnud võimalik kitarripartiid sisse mängida. Kuna salvestamisega läks kiireks, mängis kitarre Karl Kanter," jutustab Jakko, kes ise mängis sisse klahvpillipartii ja laulis tausta. Tema sõnul oleks aga mõeldamatu, et Mikko "Eesti laulul" kaasa ei löö: "Nagunii esinevad nemad isaga rohkem koos, nad on seda üle 12 aasta teinud."

Mikko ei varjagi hämmeldust. "Olin selle loo esimest ideed kuulnud, aga et Jakko selle "Eesti laulule" saadab, tuli üllatusena, ja et see veel ka edasi jõudis!" ahhetab ta. Jakko oli juba ette kindel, et isa ja vend ei solvu ega pahanda, kui tuleb võistlema minna. ""Eesti laul" on ikka sellise tähtsusega muusikasündmus, et kellelgi ei ole kunagi halb sellele võistlusele pääseda," on Jakko veendunud. "Kahtlemata on see muusikaelu tippsündmus ja parim võimalus oma loomingu tutvustamiseks," nõustub Mait, ent möönab, et töövõidust on vara rääkida ? tõeliselt rahul võiks olla finaali pääsu korral.

Jakko: isa võiks rohkem kodutööd teha

"Poegadega koos musitseerimine on tõeline nauding, oma poiste peale saan alati kindel olla: mis ka ei juhtuks, hätta nad mind ei jäta," kiidab Mait. Kui Mikkoga seob teda juba pikem koostöö, siis kolmikuna on Maltised üles astunud alates 2010. aasta alguse ühistuurist "Sõbrad koos".

"See oligi meile kolmele justnagu uus tulemine: kõik tegid vahepeal omi asju, kuid nüüd olime kõik koos laval. Pereliikmetega koostöö suur pluss on see, et sa tunned neid juba nii hästi, et enam ei tule üllatusi," selgitab Mikko. "Üks suur asi, mis meid seob, on meie vokaalid, mis sobivad imehästi," lisab ta.

"Mitmehäälne laul tuleb meil unepealt. Hääled sobivad ja uute lugude proovimine läheb vokaali mõttes lihtsalt," sekundeerib Jakko. "Muidu võiks protsess meil kiirem olla. Maitu iseloomustab see, et kõvaketas töötab, aga väga hästi enam ei salvesta," muigab ta. "Me teeme proovides eri variante läbi ja lepime uusi asju kokku. Kui me järgmisel päeval uuesti proovi teeme, siis meil on muudatused meeles, aga isal ei ole meeles. Näiteks, et kuskil kohas tuleb tal hoopis muud häält laulda. Ühelt poolt on see naljakas, teiselt poolt masendav, sest me peame tema pärast alati uuesti võtma," nendib Jakko, hääles leebe etteheide.

"Mis on meid alati edasi viinud ja miks me koos tegutseme, on see, et tulemuse peale saab kindel olla ja on teada, et kõik toimib. Iga uut asja tehes tead juba ette, mida on vaja teha, et saada soovitud tulemust, ja kui palju millegi peale aega kulub. Samas on see mõnikord ka keeruline, sest tead, kui palju läheb energiat mõne uue asja loomisele, mis võiks kätte tulla kordades kergemini, kui mõni meist teeks kodust tööd paremini," torkab Jakko. "Kui me proovid ära lõpetame, on isal juba muud asjad peas. Ta hakkab neile lugudele uuesti mõtlema siis, kui järgmine kord kokku saame. Aga vahepealsel perioodil oleks tegelikult kõigil vaja enda osa läbi mõelda ? proovis tehtu tuleks läbi seedida ja analüüsida. Ei tohiks hakata niisama laulma, mõtlemata sellele, mis edasi tuleb."

Mait pole varem lauluvõistlustel käinud

Varem on kolmik öelnud, et erineva muusikamaitse tõttu ei saa nad ühiste kontsertide kava kokku pannes läbi vaidlusteta. "Jah, erinevad maitsed on meil kindlasti, ent olles Mikkoga juba tosin aastat lavalaudadel kõrvuti seisnud ja kogenud, et minu muusika talle eriti vastu pole hakanud, siis küllap saan ka Jakkoga ühele lainele," kostab Mait lootusrikkalt. "Ühiseid kontserte kokku pannes pole me kunagi tülli läinud. Vaidleme jah, aga leiame lõpuks alati ühise keele," kinnitab ta. "Minu lemmikstiil on läbi aastate olnud kantri, aga olen tasakesi hakanud seedima ka tänapäeva noorte muusikat, selle ehedaks näiteks on laul "Elu"," väidab Mait, et "Eesti laulu" võistluslugu on tallegi mokkamööda.

Mikko sai Eurovisioni tuleristsed juba 1998. aastal Koit Toome taustalauljana. Aasta hiljem laulis Jakko "Eurolaulu" finaalis duetti Hanna Pruuliga (nüüdne Hannah) ja 2011. aastal võistles tema kirjutatud looga "Eesti laulul" Jana Kask. Vennad on veel korduvalt bäkilauljatena Eurovisioni eelvoorus käinud. "Eks alati ole mõnus ärevus sees," lausub Mikko.

"Ma pole oma elu jooksul mitte ühelgi konkursil osalenud," tunnistab seevastu ansambliga Vitamiin laineid löönud ning aastaid varietees ja laevadel laulnud Mait, kel seljataga 45aastane muusikutee. "Kuna see on mulle esimene konkurss, ei oska ma praegu võistlushasardi osas mingit seisukohta võtta. Loodan, et noored mõtlevad huvitava kontseptsiooni välja," jätab ta korraldusliku poole poegadele.

"See laul on meil esimene ühine proovikivi. Nüüd on vaja kompott kokku panna ? kes on laval ja mis neil seljas on ?, aga praegu käib valmistumine oma peas. Proovitama hakkame aasta alguses," ütleb Jakko. Ta reedab vaid, et lisaks Maltistele on laval veel kolm pillimeest. "Eks mina jään ikka lauljaks selles pundis, aga kes meile kolmele lisanduvad, selgub lähiajal," salatseb ka Mait.

Maltiseid seob motosport: Jakko kinkis poeg Mikkole jõuluks sääreväristaja

Isa ja poegade ühine hobi on Vormel 1 ja rallivõiduajamiste vaatamine. Üksmeelselt hoiavad nad pöialt soome vormeli- ja ralliässadele.

"Motosport on meid Mikkoga väikesest saadik sidunud ? nii vaatamine kui ka koos erinevate motoriseeritud kaherattalistega sõitmine. Kui olin 10 või 11, kinkis isa meile kahe peale võrri," meenutab Jakko.

"Naljakas on see, et nüüd kinkisin mina vennale jõuludeks võrri. Sel aasta toimus esimest korda ja loodetavasti toimub ka järgmisel aastal võrride 24 tunni kestussõit. Plaanime oma tiimi kokku panna ja sinna võistlema minna. Minul on võrr olemas, Mikkol veel ei olnud," põhjendab Jakko.

"Ma soetasin selle võrri mitu kuud tagasi ja see seisis isa juures. Samal ajal kui vend jõuluõhtul kirikusse läks, sõidutas isa võrri maale ja peitis ära. Mina tõin selle hiljem presenteerimiseks ukse ette. Mikko oli väga üllatunud," jutustab Jakko.

Temal ja Mikkol on tavaks veeta jõuluõhtu koos oma naiste ja emaga Kohila lähedal maakodus ning käia Hageri kirikus. Mait on oma uue perega eraldi. Isa ja pojad kohtusid aga esimesel jõulupühal ühiseks esinemiseks.

"Me suhtleme omavahel koguaeg. Ja loomulikult kõikvõimalikel pühadel ja sünnipäevadel," kinnitab Mikko, et käib nii venna kui ka isaga tihedalt läbi.