Liis Lemsalu.Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
21. detsember 2013, 08:00

Liis Lemsalu jõulutraditsioon: kuusel peavad olema pärisküünlad, elektriküünlad on välistatud (18)

"Vanaema juures jõule tähistades ei kasuta me kunagi elektriküünlaid, vaid paneme terve kuusepuu täis päris ehtsaid küünlaid. Kuna vanaemal on kõik need asjad alati olemas olnud, siis olin mina vankumatu ja ütlesin, et me ei pane elektriküünlaid mitte kuhugi," räägib lauljatar Liis Lemsalu oma pere jõulutraditsioonist.

"See on hoopis teistmoodi – palju ehedam ja väga hubane on olla," ütleb Liis, kes on ka muidu väga suur küünalde fänn.

"See on üks põhjus, miks ma jõule armastan. Kui õues pimedaks läheb, panen kohe toas küünlad põlema."

Ka Liisi eredaim jõulumälestus on seotud küünaldega. "Olime vanaema juures, ma olin just kuusel kõik küünlad põlema pannud. Olime kõik koos suures toas, ma kustutasin ära tuled ja istusime küünaldega kuuse ümber, rääkisime juttu. Värskel kuusel on niivõrd hea lõhn ja mandariinilõhn oli ka toas. Sellest kõigest on mul väga maaliline pilt silme ees."

Tavaliselt saabki Liisi pere jõuludeks kokku Pärnus vanaema juures. Sel aastal tulevad jõulud aga teisiti – jõululaupäev veedetakse Liisi poisi, Rene Puura vanemate juures. Sinna tulevad ka

Liisi vanemad ja väikevend. "Sel aastal läheme vanaema juurde 25. detsembril. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi jõule Tallinnas tähistanud, seega on põnev. Ja ma väga loodan, et lumi tuleb maha!"

Kui jõuluks Pärnusse minnakse, on kuusk Liisi ehtida. "Nüüd on mul ka väikevend ja ehime koos." Linnakoju Liis ja Rene kuuske toonud ei ole.

"Praegu ei jõua väga palju kodus olla. See on pigem vahepeatuse koht, kus on kõik su asjad, lähed vahepeal koju, võtad need ja liigud järgmisesse kohta," põhjendab Liis, et kuused peaks olema kohtades, kus inimesed saavad nende ilu nautida.

"Kui ma tooks koju kuuse, siis keegi ehk ei vaatakski seda."

Et jõululaupäev möödub Rene vanemate juures, teeb jõulusöögid tema pere. Tavaliselt on toidutegemine aga olnud Liisi vanaema pärusmaa. "Talle väga meeldib ja ta teeb nii hästi süüa, et keegi ei ole hakanud ennast vahele pressima," naerab Liis.

"Oleme lasknud temal teha ja siis pärast kiidame."

Üks, mis peab kindlasti jõululaual olema, on hapukapsas. "Ma ei saa üle ega ümber hapukapsast! Liha jätab mind võib-olla natuke külmemaks kui teisi eestlasi, aga hapukapsas on number üks."

Liisile meeldib jõulude juures see, et kogu pere saab kokku. Seetõttu ei lõõrita Liis jõuluõhtul üksi, vaid püüab ka kõik teised laulmisesse kaasata. "Minu laulmist on tahetud traditsiooniks teha küll, aga ma eelistan ühislaulmist. Mulle meeldivad igasugu ühistegevused – see teeb jõuludest jõulud."

Emil Rutiku on veetnud jõuluõhtut ka metsas

"Aastaid tagasi oleme perega jõule veetnud ka metsas, mitte laua taga – panime soojalt riidesse, võtsime igasugu head-paremat kaasa ja tegime lõkke. Olime tunde metsas ja sellel oli oma võlu. Polnud sugugi halvem, kui laua taga istuda," räägib Emil Rutiku.

Tänavu on jõuluajal Emili peres mitu sündmust korraga. "Vanaisa saab 80.aastaseks ja poeg tuleb Londonist koju käima," räägib Emil.

Jõululaupäeval ollakse perega kodus, järgmisel päeval minnakse külla Emili naise vanavanematele. "Vanaema juures on meil väga tore traditsioon – kõik, kes istuvad ümber laua, ütlevad, mis neil oli sel aastal head ja mis halba. Arutatakse koos, mitte ei istuta niisama ja sööda."

Kuuske käiakse toomas ja ehitakse perega üheskoos. "Sel aastal läks hästi – meil oli pärast tormi väga palju langenud puid ja saime imeilusa ladvakuuse. See on ulatub laeni."

Verivorstid on tema pere toidulaual juba detsembri alguses. See, mis lauale pannakse, lepitakse kokku mõni päev enne jõuluõhtut. "Eelmine aasta tegime loomaliha ja sel aastal ilmselt ka, üks aasta tegime aga hoopis suure kala," räägib ta.

"Kõike muud on ka, näiteks suvehõrgutised, mis kõik purki pandud. Paljudel läheb meelest ära see, et korjad suvel asju, et neid talvel süüa. Lauale võib ju panna igasugu seeni ja marju."

Muide, Emili noorem tütar Sofia tellis tänavusele jõululauale sülti!

Mõni aeg tagasi sai Emil ka vanaisaks, kui tema rõivakunstnikust tütar Hanna Korsar lapse sünnitas. Mees ütleb, et kindlasti käiakse tütre pere juurest läbi, kuid laps on veel liiga väike, et teda kuhugi jõuluüritustele tassida. "Kolm kuud pärast lapse sündi on ju veel maailmaga kohanemise aeg," leiab muusik.

"Las ta tuleb kõigepealt siia maailma reaalselt kohale."

Liisi Eesmaa tähistab jõule Honolulu stiilis

Eredamad jõulumälestused jäävad moekunstnik Liisi Eesmaal lapsepõlve, kui tal oli tavaks kõik kapid läbi tuhlata, et teada saada, mida päkapikud toovad. "Päris ere mälestus on sellest ajast ja väikese lapse närvikõdist, et kas jään vahele või mitte," muigab Liisi, kel tuleb tänavu jõuda päris mitmele jõulupeole.

"Plaanis on jõuda kindlasti mu armsasse sünnilinna Tartusse vanematele külla," räägib Liisi ning lisab, et sõpradega on tal traditsiooniks jõulupidu maha pidada Honolulu stiilis.

"Palmid, eksootilised kokteilid ja stilistika on troopiline. Selleks hetkeks, kui sõpradega kokku saan, on jõuluteema juba ära leierdatud ning on vaja tugevat kontrasti, sellepärast siis Honolulu teema," valgustab Liisi.

Kuuske ta tuppa ei too, kuna ei pea seda vajalikuks – tal on kodus hoopis palmipuu, millest täiesti piisab. "Eriti agar jõulunänni fänn ma ka ei ole. Sellest olulisem on saada kokku inimestega, kes tegelikult loevad ja minu jaoks olemas on."

24. detsembril on Liisi külalise rollis, sest tal tuleb sel päeval läbi astuda mitmelt jõulupeolt. "Üritan ühel päeval jõuda Tallinnast Tartusse ja Tartus Lombi külla, kokku kolme sugulase ja lähedase jõulupeole."

Programm on jõuluõhtul klassikaline: hea toit, väärikas seltskond ja palju huumorit. "Kingituste jagamine toimub ka, kuid see tingeltangelšõu on rohkem mu väikestele sugulastele, et nad saaksid oma salmid loetud ja et neil jõulupinget jätkuks."

Liisi ütleb, et on kingituste tegemisel spontaanne ja mõtleb need välja viimasel hetkel. "Mulle ei meeldi üle mõelda. Tihtipeale on improviseeritud kingid palju ägedamad. Üleüldse meeldib mulle kingitusi teha väljaspool kohustuslikku korda ja traditsioone, siis on üllatus suurem."

Ka jõulusalmidega toimib Liisi hetke ajel: "Mõtlen alati käigupealt ise mõne rea valmis. Siis tulevad üsna sürrid luuletused."

Birgit Õigemeele pere koguneb koju Kohilasse

"Tavaliselt sõidame 24. detsembri päeval maale minu pere juurde, siis läheme kirikusse ja õhtuks tuleme Tallinna elukaaslase pere juurde," räägib lauljatar Birgit Õigemeel, kelle jaoks on tänavused jõulud väga erilised – on ju esimest korda seltskonnas tema ja elukaaslase Indrek Sarrapi pisipoeg Simeon.

Lapsepõlves ehtis Birgit kuuske üheskoos õdedega, vahel lubati emal-isal ka abiks olla. "Nüüd ehin kuuske oma elukaaslasega ning tulevikus kindlasti lapsega."

Enamasti on jõulupuu tuppa toodud päev enne jõululaupäeva, kuid tänavu leidis kuusk tee Birgiti koju juba 19. detsembril. Jõululaud on Õigemeelte peres traditsiooniline – seapraad, hapukapsas, verivorst. "Meie jõululaualt ei puudu ka kartulisalat ja minu ema tehtud maailma parimad marineeritud kuuseriisikad."

Kui seni on Birgit pea igal aastal käinud jõulutuuril, siis tänavu on ta pisipoja tõttu kodune. "Pojale ja õelastele käisin kingitusi ostmas detsembrikuus, sel aastal sai seda varem tehtud kui tavaliselt jõuluajal, kui tiheda töögraafiku tõttu lihtsalt ei jõua varem poodidesse kui mõni päev enne jõululaupäeva," räägib Birgit.

Pereliikmetele on jõulukink aga tehtud – detsembri alguses ilmunud plaat "Uus algus". "Mõnel korral olen ka ise midagi kingituseks meisterdanud, enamasti jõulukaarte või midagi magusat."

Õigemeelte peres on jõuluvana küll mõned korrad käinud, kuid enamasti mängib keegi pereliikmetest päkapikku, kes kingitusi jagab. "Enne keegi kingitust ei saa, kui on salmi lugenud, laulnud või midagi muud vahvat teinud."

Jõuluaeg on Birgitile alati tähtis olnud. "See aeg paneb mind alati mõtlema mu pere peale ja väärtustama seda, mis mul on. Jõulud on ka aeg, kui saab läinud aasta üle järele mõelda ja olla tänulik kõige eest, mis aasta jooksul juhtunud on."

Mart Sanderi jõulud mööduvad töö tähe all

"Veedan praegu kõik päevad Estonia teatris, kus lavastan operetti "Savoy ball"," räägib multitalent Mart Sander.

"Olen ka selle opereti lava- ja kostüümikunstnik, kirjutasin uue libreto ja tegin uusi orkestreeringuid, seega vastutan väga paljude asjade eest. Vaevu kümme päeva enne esietendust on kõigil alati paanika ja eks sellise paanika tähe all need jõulud ka tulevad."

Tavaliselt veedab Mart jõulud oma vanematega. "Kohtume kas vanematekodus või minu juures, katame laua traditsiooniliste jõuluroogadega, suurem kingipakkide vahetamine on küll minevikku jäänud, aga mingid üllatused tavaliselt ikka on," lausub ta.

Kuusk on tal kodus olnud alati – selle toob isa, kes teab Mardi sõnul parimaid kuusehankimiskohti. "Mulle meeldib üsna ehtimata kuusk, kus on ainult küünlad küljes. Viimati püsis puu mul toas vist lausa märtsikuuni, kahju oli välja visata!"

Pärast õhtusööki minnakse kirikusse: Mart Tallinna roomakatoliku kirikusse, vanemad Jaani või Kaarli kirikusse.

Kinkide tegemise puhul on Sander enda sõnul kaval ja üritab detsembriks alati midagi üllitada – uue heliplaadi, kunstikalendri või muud, mida sõpradele kinkida. "Sel aastal plaanisin kõigile kinkida raamatu "Lugusid suurtest heliloojatest", mis ilmus kahe nädala eest.

Hea uudis on, et raamat on müünud ootamatult hästi ja tiraaž praktiliselt otsakorral. Halb uudis see, et tahtsin kõigile sõpradele ja kolleegidele selle kinkida, aga ootamatult jäin ka ise neist ilma, nii et ootan järgmist trükki. Seega pean kinkima kas teise äsja ilmunud väikese näidendiraamatu "Luigeprints" või siis Raimond Valgre 100. juubeliks välja antud plaadi "Valgre ja sõbrad"."

Mart ütleb, et talle meeldib väga kinke teha, mistap on tal on kingid valmis pandud ka tervele "Savoy balli" trupile. "Need annan üle alles vana-aasta õhtul, kui esietendus möödas on."

Eredaim jõulumälestus pärineb Mardi noorusajast, kui ta jõulude ajal kord Soome sattus. "Mõtlesin, et jäängi välismaale, vot see on põnev. Eestis oli siis veel nõukogude võim, viimast aastat. Ja mis toimus? See oli kõige igavam jõul mu elus. Midagi ei toimunud, kõik kohad olid suletud, istusin üksi ja kahetsesin kibedalt, mõeldes, et kodus on kõik teistmoodi."

Sander lisab, et peab jõule ka koos sõpradega. "On välja kujunenud mõned seltskonnad, kes regulaarselt jõulupuu all kohtuvad. Varem oli see seotud eelkõige lastega, aga nüüdseks on needki juba jõuluvanusest välja kasvanud. Aga kuna öeldakse, et vananedes muutub inimene jälle lapseks, siis kontrollingi igal uuel aastal, kas olen juba piisavalt lapsestunud, et uuesti tõelist jõulumaagiat tunda."