Inimesed

Mida kinkida lapsele: kas etem on kallis mänguasi või hoopis koosveedetud aeg? (8)

Juhan Mellik, 19. detsember 2013 07:00
Raske valik: Lapsele jõuluks mänguasja kinkides oleks hea temaga enne kõik rahulikult läbi arutada. «Kindlasti ei tohi otse ütelda, et lapse soov on mõttetu – see tekitab trotsliku reaktsiooni,» soovitab lastepsühholoog. Foto: Panthermedia/Scanpix
Jõulukink lapsele ei pea olema kallis ega isegi materiaalne, leiab Tallinna lastehaigla lastepsühholoog Triinu Tänavsuu.

Kui laps tahab kalleid kingitusi, tuleb talle rahulikult selgeks teha, et raha ei kasva puu otsas. Samamoodi ei tohiks laskuda teise äärmusesse – jätta väikest inimest hoopis ilma mängukannita. Kuidas aga ikkagi toimida, kui laps on endale pähe võtnud, et tahab just tingimata mingit ülikallist ja vanemate silmis tobedat mänguasja?

"Kindlasti ei tohi otse ütelda, et lapse soov on mõttetu – see tekitab trotsliku reaktsiooni," soovitab SA Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku väikelaste psühhiaatria osakonnas töötav kliiniline lastepsühholoog Triinu Tänavsuu.

Järsu keeldumise asemel tasub hoopis kasutada aktiivse kuulamise võtteid: mitte hakata vastu vaidlema, vaid üritada panna laps asja üle kaasa mõtlema.

"Näiteks esitada talle mänguasja kohta järgmisi küsimusi: mida sa sellega teeksid? Kas lelu tunduks huvitav ka suvel või järgmisel aastal?" tutvustab Tänavsuu toimivat taktikat.

Peale mõttetu ostu vältimise aitab selline lähenemine arendada ka lapse arutlemis- ja kompromissitegemisoskust.

Isegi väikesele inimesele saab teha rahulikult selgeks, et ülikalleid asju pole võimalik osta. "Lapsele võib öelda, et emme-issi annavad jõuluvanale raha, kes omakorda toob siis kingitused," toob Tänavsuu näite.

Hundid söönud, lambad terved: lastel kujuneb seos kingituste ja vanemate raha vahel, samas jääb ilus jõuluvanajutt puutumatuks. Kindlasti ei maksa aga kingist täiesti loobuda, sest laps võib siis end ilmajäetuna tunda.

Mänguasi olgu mitmekülgne

Tänavsuu sõnul oleneb väga palju ka sellest, millises kultuuris elatakse. "Euroopas on elementaarne, et kingitakse barbisid ja muid lelusid. Arengupsühholoogid on aga uurinud, kuidas mängivad lapsed Aafrikas ja Indias – võib-olla terve küla peale tuuakse mõni pall lagedale."

Ta lisab, et mõnes mõttes on mänguasjad ju kunstlik vajadus: kus neid kaubanduslikult ei pakuta, lähevad parema puudumisel käiku ka käbid ja kivid.

Teine variant, kus laps külvatakse kinkidega üle, tekitab aga pigem probleeme juurde. "Kui mänguasju on ülikülluses, kaob lapse jaoks nende emotsionaalne väärtus. Ta ei hooli, kui midagi läheb katki või kaduma," kirjeldab Tänavsuu.

Märksõnaks olgu tasakaal materiaalse ja emotsionaalse tähelepanu vahel.

Millist kinki siis oma järglasele valida? Tänavsuu räägib, et tänapäevaste teadmiste valguses tuleks valiku tegemisel otsustada selle järgi, milliste oskuste arendamist kingitus toetab. Kui lapsel on probleeme kõnehäiretega, sobivad jõulumehe kotti näiteks raamatud ja sõnamängud. "Matemaatilise ja ruumilise mõtlemise arendamiseks kõlbavad jällegi pusled ja mosaiigid," ütleb psühholoog.

Lelu ei tohiks piirduda ainult ühe funktsiooniga, sest muidu ammendab ta ennast ruttu. Paslikud kingimõtted on näiteks legod, mida saab uuesti ja uuesti ümber ehitada. Samas ei laida Tänavsuu maha ka näiteks kunagisi eelmise sajandi hittkinke: multifilmide põhjal valmistatud nukukesi mootorratturhiirtest või ämblikmehest. Nendegagi saab loovalt mängida, kui mitte jäljendada ainult teleriekraanilt nähtut.

Kingi lapsele vaba päev

Tähtis on, et vanemad ei üritaks ülevoolavate kingitustega kompenseerida muid puudujääke pereelus. "Süütunne on väga tüüpiline: ühelt poolt tahavad ema-isa toetada lapse arengut, aga samas ei saa nad olla korraga mitmes kohas," räägib Tänavsuu kiire elutempo mõjust peresuhetele.

Omamoodi kingitus võib olla ka lapse jaoks spetsiaalselt varutud aeg. "Näiteks kui isa käib Soomes tööl, siis koju tulles ei lähe ta mitte kohe sõpradega välja, vaid hoopis koos pojaga kelgutama," kirjeldab psühholoog.

Teine variant – võtta vanemate puhkusest terve päev ainult selle tarbeks, et veeta see koos lapsega mängides.

Lapse turvatundele on tähtsaim, et ta mõistaks – täiskasvanu kehtestab piirid. "Vanematel on kalli kingi ostmisega tihti ärevus, et ei taha lapsele pettumust valmistada. Viimasele on aga kõige olulisem, et ta on vanematega ühes paadis ja nood ei õõnesta tema huve."

Kuidas saaks väikese kingisaajaga toime tulla?

• Selgita lapsele, et kõiki soove pole kahjuks võimalik täita, aga küsi, mis oleksid üks-kaks kõige lemmikumat.

• Aruta lapsega, mida ta kingiga peale hakkaks ja kas see oleks tema jaoks huvitav ka tulevikus.

• Kink ei pea tingimata olema mingi asi, vaid ka ühine tegevus või spetsiaalselt lapsele leitud aeg.

• Hea mõte on selgitada, milliseid kinke tehti ja mänge mängiti ajal, kui vanemad ise olid väikesed.

Samal teemal

30.03.2017
Tunnustatud USA lastearengupsühholoog Dennis D. Embry tuleb Eesti õpetajaid koolitama