Vaprad inimesed kingivad elusid! (24)

Tänavuse sügiskoolivaheaja ühte päeva ei unusta lasteaiast saati parimad sõbrannad Mia Kaurla ja Lisette Suik kunagi.

Tüdrukud on kaheaastastest saati nagu sukk ja saabas, tänavu suvel kolis aga Lisette koos perega Võrru – peaaegu 300 kilomeetri kaugusele Miast. Sügisesel koolivaheajal sõitis Mia Lisettele Võrru külla ning septembris kooliteed alustanud tüdrukute kohtumisrõõm oli suur.

"Lõpeta, ma upun ära…"

Ühel pühapäeval luges Lisette ema Taimi Suik tirtsudele sõnad peale ja lubas nad õue mängima. Eriti keelas ema mängima minna Koreli oja lähedusse. Veekogu kannab küll oja nime, kuid on täiesti jõe mõõtu ja väiksematele lastele eluohtlikult sügav.

Et põnevam on ikka see, mis keelatud, jõudsid tüdrukud mänguhoos oja äärde. Üle selle läheb väike jalakäijate sild, mille kõrval peenike toru otsekui kutsudes julgemaid endast üle kõndima. Seda otsustas ka Lisette, hoides samas kätega sillapiiretest kinni. Silla keskel tuli piirdele vahe sisse ja ühel hetkel polnud kuskilt kinni hoida. Lisette kukkus vette. Mis edasi sai, vahendab Lisette ema Taimi tüdrukutelt kuuldut.

Mia, selmet pead kaotada või abi otsima joosta – nagu kiuste polnud sel hetkel läheduses ühtegi inimest –, säilitas kaine meele. Ta kükitas sillale ja palus Lisettel enda käest kinni võtta. Ja hakkas Lisettet sentimeeter haaval kalda poole sikutama. "Lõpeta, ma upun ära," ütles Lisette oma parimale sõbrannale hetkel, kui vool hakkas tema jalgu silla alla viima. Mõlemad tüdrukud hakkasid nutma. Aga Mia ei jätnud jonni, hoidis vapralt sõbranna käest kinni ja taris teda edasi kalda poole.

Jõudnud kaldale lähemale, soovitas Mia Lisettel proovida jalgu põhja panna. Lisette saigi jalad kivile toetada ja suutis lõpuks kaaslase abiga kaldale ronida.

Esialgu ei osanud Lisette pääsemisest rõõmu tunda, suures šokis muretses ta vaid seepärast, et telefon sai jopi taskus märjaks ega töötanud enam. Hiljem emaga olukorra üle arutledes tunnistas piiga: "Kui Miat poleks olnud, oleks ma sinna jõkke jäänud."

Sõprus muutus veel tugevamaks

Nii Lisette ema Taimi kui ka Mia ema Signe Valsberg olid juhtunust suures šokis, Taimi silmad lähevad veel praegugi juhtunule mõeldes niiskeks. Ta on Miale väga tänulik ja otsustas ta seepärast esitada ka heategijaid tänava TV 3 projekti "Eestimaa uhkus" kandidaadiks. Ta on õnnelik, et Mia osutuski väljavalituks. "Ei ole ju tavaline, et nii väike tüdruk on nii vapper, ta oleks võinud vabalt ära joosta," selgitab ta. "Ma ei tahtnud ju sõpra hätta jätta," kostab Mia lihtsalt.

Mia ema tunneb oma lapse üle uhkust ja ütleb, et selles loos on moraal kõigile: "Väga oluline on, kui su kõrval on sõber, kes ei jäta sind hätta ka kõige hullemas olukorras."

Lisette ja Mia sõprus muutus pärast seda päeva neid lahutavast 300 kilomeetrist hoolimata veel tugevamaks ja kuigi mõlemal on uued sõbrad, igatsevad nad teineteise järele väga ja leevendavad igatsust telefonikõnedega.

Lisette koolitee viib igal päeval üle Koreli oja. Silla kõrvale torule ei tule tal enam aga pähegi jalutama minna.