Tiiu Arro.Foto: Liis Treimann
Inimesed
14. detsember 2013, 08:00

"Nii imelik, et keegi mu sünnipäevale ei tulnud, emme!" (58)

Söömata jäänud kommid. Mängimata jäänud mängud. Hävitatud rõõm. Norra ema, kelle kaheksa-aastase poja sünnipäevapeole ei ilmunud mitte ühtki last, väljendas Facebookis oma kurbust – ja uudis masendavast juhtumist tekitas pahameeletormi väljaspool Norratki.

Marianne Smedholen avaldas 23. novembril Facebookis foto neljast kausist isuäratavalt kireva kommivalikuga. "Kaks elevil poissi tahtsid üheskoos laste sünnipäeva pidada, aga kedagi ei tulnud," kirjutas ta oma kaheksa-aastase poja ja tolle sõbra ärajäänud peo kohta.

Sajad inimesed, keda juhtunu südamepõhjani liigutas, jagasid pilti edasi. Nii levis info nukrast sünnipäevapeost Norra sotsiaalmeedias kulutulena. Foto edastas Facebookis oma sõpradele-tuttavatele ka näiteks Norra endine peaminister Jens Stoltenberg, väljendades oma kurvastust. "Jagage seda juhtumit ja mõelge, mis tunne teil oleks samasuguses olukorras olla," kirjutas ekspeaminister.

Sõna võttis ka praegune peaminister Erna Solberg.

Uksekell ei helisenud ainsatki korda

Külalisi asjatult oodanud sünnipäevalastest kirjutas Norra suurim ajaleht leht Verdens Gang ehk VG, seejärel ka Rootsi ja Soome väljaanded. Marianne Smedholmen ja tema abikaasa Johnny rääkisid VG intervjuus, et Marianne poja (Johnny on poisi kasuisa) ja tolle semu ühised peokutsed olid nädal enne pidu kooli kaudu edastatud. Pidu taheti pidada laupäeva pärastlõunal – igati tavapärane aeg algklassilaste sünnipäevaks. Paar kutsutut oli ette teatanud, et ei saa tulla, kuid laupäeval ootasid poisid peoehteis kodus siiski kuraditosinat koolikaaslast. Ent uksekell ei helisenud ainsatki korda.

Marianne oli sunnitud lastele tunnistama, et külalisi ei tulegi. "Emana oli mul seda mõistagi kirjeldamatult raske teha. Tegime, mis suutsime, et poistel oleks võimalikult tore õhtu, ning õnneks olid nad kahekesi," ütles Marianne VG-le.

Poisid sõid hot-dog’e ja maiuseid ning semu tohtis Smedholmenite poole ka ööseks jääda. Aga pühapäeva õhtul oli täiskasvanutel selge: poisid kardavad järgmisel hommikul kooli minna.

Vanemad ega poisid ise ei mõista, miks mitte keegi kutsutuist ei tulnud. "Paar päeva hiljem ütles poeg mulle: "Nii imelik, et keegi mu sünnipäevale ei tulnud, emme"," rääkis Marianne VG-le.

Need emad-isad, kes olid oma lapse tulemata jätmisest ette teatanud, olid kurtnud, et neil on palju tegemist. Aga miks ülejäänud vanemad oma lapsi peole ei lubanud? "Ei tea, kas põhjus oli jõulueelses kiires ajas, ajanappuses või koolikiusamises," arutles Johnny Smedholen.

"Saime tagasisidet, et mõned ei saa tulla, sest neil pole aega, aga ülejäänud ei öelnud midagi."

Marianne Smedholen otsustas fotot Facebookis jagada, et täiskasvanud saaksid aru, kuidas selline üleelamine võib väikesele inimesele mõjuda. Ta paneb vanematele südamele, et nad ei ütleks lapse sünnipäevakutsetest kergel käel ära. "Ehk on liiga lihtne öelda: "Ei, meil pole aega"," arutles Marianne ajaleheintervjuus.

"Asi pole lastes, asi on puhtalt täiskasvanute prioriteetides. Me ei taha kedagi liistule tõmmata, aga meie arvates on tähtis see lugu ära rääkida."

Viieaastane tüdruk ootas, printsessikleit seljas

Nii kõnealuste ajaleheartiklite kommentaaridest kui ka Põhjamaade lapsevanemate internetifoorumitest ilmnes, et samasuguseid inetuid juhtumeid on ette tulnud mujalgi. "Meie pooltuttavaga juhtus sama lugu," vahendas Helsingin Sanomat Soome pereajakirja Kaksplus kodulehe foorumis kirjutatut.

"Ootasid külalisi tund aega. Kedagi ei tulnud. Kuus last oli kutsutud ja pidu korraldatud. Viieaastane tüdruk ootas, printsessikleit seljas."

"Kui lapsed tulevad ja ütlevad: "Ma ei taha selle poisi või tüdruku sünnipäevale minna", peaks ta võib-olla just nimelt minema," ütles Marianne.

"Mina ise olen siit küll oma õppetunni saanud. Ma ei suhtu enam iialgi ühessegi sünnipäevakutsesse pealiskaudselt."

Õnneks võttis kaks lapsevanemat perega peatselt ühendust ning kutsus poisid paari päeva pärast kinno ja McDonald’sisse. Teisedki on juhtunu pärast kahetsust avaldanud. Võhivõõrad inimesed on tahtnud poistele kinke saata ja neid reisima kutsuda.

Poiste koolis on selge reegel: kui kutsud sünnipäevalisi kooli kaudu, on kõik klassikaaslased kutsutud, kirjutab VG. Nii ei tohiks keegi mängust välja jääda. Ajaleht võttis kõnealuse kooli direktoriga ühendust, ent too keeldus kommentaarist. Smedholmenid tunnistavad, et mõte järgmise aasta sünnipäeva korraldamisest on neile valus. "Kaalume seda küllap tõsiselt," ütleb Marianne.

"Aga ma loodan, et mu poeg ei muretse."

Psühholoog: laps tahab sünnipäeval tunda, et ta on teiste jaoks oluline

"Laps on alles kujunemas iseendaks ja on seepärast enesekeskne. Ta kujundab oma enesetunnetust nende oluliste inimeste kaudu, kes teda ümbritsevad ja kellega ta on emotsionaalselt seotud," selgitab laste psühhoterapeut Tiiu Arro, miks sünnipäev lastele enamasti niivõrd tähtis ja oodatud sündmus on.

"Lapsele on oluline kogeda, et tema erilisus on teiste silmis märgatud, et ta on keegi. Kui sellest mööda vaadatakse, kogeb ta hüljatust ja häbi, mis võib olla talumatult valus," toonitab Arro.

"Väiksematele lastele piisab, kui sünnipäevale tulevad pereliikmed – vanaema, vanaisa, tädid, onud ja nende lapsed. Kuid koolieas sellest ei piisa. Koos eakaaslastega on toredam ja see annab lisaks tunde, et ta kuulub omasuguste hulka," ütleb psühholoog.

"On oluline, kes ja kuidas sünnipäevakutsele vastab, sest see väljendab alati midagi isiklikku," nendib Arro.

Äraütlemisi eakaaslaste rühmalt seostab tänapäeva laps aga oma populaarsuse kukkumisega.

Nüüdisaegses virtuaalmaailmas on nii külaliste kutsumine kui ka äraütlemine umbisikulisemad. "Virtuaalselt on tihtipeale kergem ära öelda, sest lihtne on unustada, et seal kuskil on keegi oma elusate tunnetega," väidab psühholoog.

Ka see, kuivõrd mõne külalise loobumine korda läheb, sõltuvat sellest, kas kutse oli isiklik või sotsiaalvõrgustikus laiemale ringile välja hõigatud. Eiramine teeb siiski haiget. "Sünnipäevalapse suhtes kõige hülgavam, teda kõige tühisemaks pidav on kutsest lihtsalt mitte välja teha. Tähtis on öelda ära võimalikult südamlikult ja nii, et sellega kaasnevad head soovid," õpetab Arro.

"Vanematel peaks olema oskust ette näha, kas pidu läheb korda või on oht läbi kukkuda. Kui väikesed sünnipäevalised on oma vanematest sõltuvad, siis tasub vanematel omavahel enne kontakteeruda ja uurida, kes on tulemas, kes mitte," soovitab psühholoog.

Sageli ei saa lapsed ise otsustada, kas nad saavad minna sünnipäevapeole või mitte, sest perel võivad olla muud plaanid. "Kuid see, keda laps sünnipäevale kutsub, näitab, keda ta sõbraks peab või kellega loodab sõprussuhteid luua ja arendada. Seda, kui küllakutsutud on jäänud haigeks, on lapsel kergem üle elada kui mõista, miks tema sõber mingil kaugel arusaamatul põhjusel ei tule. Pettumus on hoopis suurem," paneb psühholoog lapsevanematele südamele.

"Haiguste tõttu võib sünnipäeva veidi edasi lükata, kuid õiget päeva ei tohiks lasta niisama mööda minna. Seda võib pidada kas või mängult, kujuteldavate külalistega. Pärast võib koos päris külalistega eraldi tähistada, aga et just päris õigel päeval saaks näiteks tordi küünlad ära puhuda," arvab Arro.

"Muidu pole päris."