See inimene,kes kogu aeg ja iga artikli alla kirjutab,et mis uudis see on ja kas seda on vaja kajastada---palun ära topi oma nina enam kuskile,hoia näpud arvutist eemal ja võta rohtu,sa oled ära tüüdanud!
Sa oled ilmselt väga rikas inimene, kui suudad 3 a järjest 20 last kostitada! Muidugi tullakse kohale kui rikkurid kutsuvad. Peale selle Sa ilmselt saad korraldada lastele kalli raha eest mingit actionit (keegi siin kommentaariumis kirjutas keeglisaalidest vms). Tundub, et Sa üürid mingid ruumid või siis on endal väga suur majapidamine (oma suur maja), et Sul üleüldse on 20 inimese jaoks ruumi. Paraku on nii, et kui pere pole eriti jõukas, on väike lihtne kodu, siis tänapäeval põlatakse sellise inimese küllakutse lihtsalt ära.
Hullem variant on hoopis see, kui ühel hetkel on uksetaga kamp tatiseid ja liivastes dressipükstes ümberkaudseid paneelmajade lapsi, kes kutsumata sisse sajavad.
Hullem variant on hoopis see, kui ühel hetkel on uksetaga kamp tatiseid ja liivastes dressipükstes ümberkaudseid paneelmajade lapsi, kes kutsumata sisse sajavad.
Põhikooli ajal, olin vist kuuendas või seitsmendas klassis, kutsusin vaid kolm parimat sõpra, kellega igapäevaselt väga tihedalt suhtlesin. Üks ei saanud haiguse pärast tulla, teine (kõige lähedasem) vastas tund aega pärast peo algust telefonis, et ei viitsi tulla ja kolmandal polnud ka plaanis, aga kui kuulis, et ma nutan, tuli ikka. Lõpuks tuli üks külaline veel ja pidasime siiski peo ära. Minul on aga siiani kartus sünnipäeva pidamise ees, isegi, kui sõbrad on uued, on siiski peakolus mõte, et kedagi ei huvita see "minu päev".
Tegelikult on kurb küll, tegin ise ühe ürituse, loengunäol, sõitsin läbi üle 100 kilomeetri ja panin kuulutused paljudesse kohtadesse, kohale tuli 14 inimest ainult.....inimesed on mugavaks läinud, lihtsalt: "Ei viitsi"......kurb
Olen kolm aastat lapsele suure sünnipäevapeo teinud vähemalt 20 lapsega. Vahel olen isegi lootnud, et ehk mõni jätab tulemata, on kergem. Aga ei, iga viimane kui üks on kohal. Tänavu ütles mõni külaline ära, aga laps võtab seda vägagi rahulikult - ikka juhtub, et vahel ei ole võimalik. Aga kui 15-st ainult 2 kohale tuleb, on ikka väga imelik. Ehk on kutse esitatud ebalevalt või suuliselt? Nii, et külaline ei saa sellest üheselt aru? Minul on laps alati andnud kutse kirjalikult, mõnikord ka vanemate e-mailile.
Mina ka ei pea sűnnipäeva, kuna lapsepõlves ka mu sünnipäevale ei tuldud. Sünnipäev on jõulude ja aastavahetuse vahel. Kooliajal olid siis kõik vaheajal maal vanavanemate juures ning üheks sünnipäevaks linna ei tuldud. Nüüd pean ka sünnipäevi pigem perekeskselt kui sõpradega suurelt.
See on kyll ainult minu arvamus, aga ma ei saa aru, miks on sellisest asjast tehtud suur skandaal? lapsed on jah pettunud, kui nende synnipaevadele ei tulla, aga siiski, kas see on vaart kahte lehte ajalehes?
Minul ka suvel sünnipäev, kohe peale kooli lõppu suve alguses. Ei mäleta täpselt, olin vast mingi 8-10 aastane. Ise hakkisin salati, katsin laua ja ootasin- mitte kedagi ei tulnud. Enda lastele, kes alati huviga külalisi ootavad, olen teinud kohustuseks minna kui kutsutakse. Kui ei viitsi, siis alati tuletan meelde kuiväga nad ise oma kutsutud külalisi ootavad.
tuttavate puhul on ju ette teada, mis sorti sünnipäev tulemas on, kas tuleb endal söök-jook kaas võtta või kostitakse külalisi heldelet. Vaesed ajad, olgu pealegi aga sünnipäevast teha tulusaamise õhtuke ,see on ikka väga inetu.
Laste sünnipäeva peaksid siiski organiseerimia lapsevanemad, mitte lapsed omapäi. Ah et sõbrannad ütlesid, et nad TAHAKSID tulla, see tähendab, et kindlalt ei teadnud nad isegi kas nende vanematel on selleks päevaks juba teised plaanid tehtud või mitte. Juba varakult tuleb lastele õpetada kohusetunnet. Kui oled midagi lubanud ja seda täita ei saa, siis teata koheselt ja need, kes lubavad tühja, neid edaspidi pole vaja kutsuda.
Loo kangelasel läks asja selgeks tegemiseks koguni 26 aastat, et siis lõpuks see solvumine lehtedesse paisata? Nüüdseks 38 aastane ja meenutab oma 12 a sünnipäeva? Jah tobe, kui sellised olukorrad tekivad, kuid momendil paneb ausalt öeldes asi muigama... Olen kah solvunud, sest mul ei peetud üldse sünnipäevi, kui olin väikene :P Kus on nüüd ajakirjanikud, saate uue artikli vorpida....
minu lapsel läks näpp läbi toalettpaberi! laps oli masendunud. aga nende õõvastavate, psühholoogi abi vajavate sünnipäevalugude valguses paistab see äpardus olema tühine.
Näen oma lastelaste pealt, kui palju raha kulub neil mõttetuil sünnipäevadel käimiseks. Pole siis ime, et lõpuks saab vanemail siiber. Pealegi, peredel on oma plaanid, mida mingi lapse sõbra sünnipäeva tõttu on sageli raske muuta. See suur sünnipäevatamine peaks küll kuidagi mõistlikumaks muutuma. Rikkam rahvas on ka taseme üles kruvinud- ujulad, keeglisaalid, mängumaad. Kas seda kõike siis ikka nii väga vaja on? Sünnipäeva saab väga ilusasti tähistada ka pereringis. Lasteaeda viiakse ju nagu nii kas tort või kommid. Mitu korda peab siis sünnipäeva ülepühitsema.
Minu kaksikute kümnes sünnpäev möödus sarnaselt. Kuigi meil oli külalistearv lausa 15 tuli kohale ikka vaid 2 külalist ja nemadki sugulased. Lohutasin oma lapsi sellega et neile jääbki rohkem torti :)
KOMMENTAARID (19)