Foto: PantherMedia/Scanpix
Inimesed
14. detsember 2013, 08:00

"Kaheksast külalisest tuli ainult üks. Suure hilinemisega." (19)

"Loomulikult olin pettunud, kui vaatasin kella ja oli selge, et vaatamata kutsele keegi minu sünnipäevapeole ei tule," meenutab Marin (38) oma 12. sünnipäeva, kuhu ta oli kutsunud kaheksa külalist. "Üks sõbranna siiski tuli, aga väga suure hilinemisega," möönab ta.

Marin oli aidanud emal mitme salati tarvis tükke lõikuda, lookas laud ootas külalisi ning mängudki olid tal valmis mõeldud. Kõik asjata, sest kahekesi ei jõua ju lõputult vohmida ja enamik mänge eeldanuks suuremat seltskonda.

"Minu lapsepõlves oli sünnipäeva tähistamine rohkem peresisene asi ning ainult vähesed pidasid seda ka sõpradega. Kuna minu sünnipäev on suvel, otsustasin aga ilusast ilmast viimast võtta. Aias oleks saanud toredaid mänge mängida," seletab Marin.

Et telefoni tema perel veel ei olnud, ei saanud kutsutud sõbrad-tuttavad ka teatada, et nad ei tule. "Algul ütlesid kõik, et nad tahaksid tulla. Lippasime ainsa külalisega ka telefoniputkasse helistama, aga ei saanud kedagi kätte!"

Marin tunnistab, et mõned päevad kipitas küll hinge peal, et pidu oli vett vedama läinud. "Ma ei mäleta täpselt, kas ma ka nutsin, aga võib küll olla, et veeretasin paar pettumuspisarat. Kuid arvan, et isegi rohkem ärritunud oli mu ema, kes oli ettevalmistusi teinud," räägib ta.

Pidi ju ema osa sünnipäevatoidust lihtsalt minema viskama.

"Kuna minu sünnipäev oli suvevaheajal, siis üritasime leida juhtunule loogilist seletust ning leppisime faktiga, et mina enam sünnipäeva pidama ei hakka, sest keegi sel ajal nagunii tulla ei saa," leiab Marin tagantjärele.

Hiljem tuli välja, et osa sõpradest oli ootamatult vanematega linnast ära sõitnud, kaks olid haiged ja üks tüdruk jättis tulemata seepärast, et ei tahtnud ühe teise kutsutud klassiõega ühes seltskonnas olla – nimelt meeldis neile sama poiss.

Omaenda kahe tütre sünnipäevapidusid korraldades püüab Marin säärast pettumist ennetada. "Kutseid laiali saates lisame alati juurde palve teatada, kas tullakse või ei. Kui keegi ütleb, et ta teataval põhjusel tulla ei saa, tuleb seda lihtsalt respekteerida. Minu lapsed on alati võinud ise otsustada, kas nad tahavad sünnipäevapeost, kuhu nad on kutsutud, osa võtta või mitte. Arvan, et iga lapsevanem peaks olema nii küpse karakteriga, et suudab olla üle sellest, kui mõni laps peost loobub. Tähtis on aga ka oma lastega rääkida, et alati võib elus ette tulla olukordi, kus mõni sõber võib ootamatult tulemata jätta, kuigi on enne öelnud, et võtab peost osa," leiab Marin.

"Sünnipäev on mulle tänase päevani tähtis pigem pereüritusena, sõpradega tähistan seda harva," tõdeb Marin.