Eesti Posti sorteerimiskeskusesse jõuavad ka jõuluvanale saadetud kirjad (4)

Jõuluvanale adresseeritud kirju tuleb sorteerimisjaama töötajate sõnul detsembris ikka ette ja kui ümbrikul on mark ja aadress peal, siis need jõuluvanani ka toimetatakse. "Laps võtab ja kirjutab oma väriseva käega, kuidas sa siis ei saada seda jõuluvanale," muigab Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru järjekordset kingisoovi nimekirja käes hoides.

Jõulud on aeg, kui Eesti Posti sorteerimisjaama töötajatel on käed-jalad tööd täis. Kui eestimaalased saadavad tavaliselt päevas üksteisele umbes 10 000 kirja-kaarti, siis jõulukuul kasvab see number 24 000 kanti. "Eraisikute saadetud kirjade arv on elektronposti tõttu küll kõvasti vähenenud, aga jõulude ajal meeldib inimestele saata ilusaid jõulukaarte ja tervitusi ikka vanaviisi paberil," ütleb Sooaru.

Eelmise aasta detsembrikuus saadeti üle 80 000 kirja, neist kaks kolmandikku olid ärikirjad, ja üle 600 000 postipaki. Sestap ajab advendiaeg ka kontoris töötavad inimesed arvuti tagant appi kirju ja pakke sortima. "Nii öösel kui ka päeval abiks käimine on meil jõuluajal juba traditsiooniks kujunenud," ütleb Sooaru.

Ka Eesti Postis juba 30 aastat leiba teeniv ja praeguseks kirjasorteerimise osakonna eest vastutav Heli Penno kinnitas, et jõulude ajal on tööpäevad pikad ja käed käivad, kuni viimane kiri on sorteeritud. "Ei oskagi öelda, kaua me täpselt jõuluajal tööd teeme, aga seni, kuni kõik on valmis. Võiduka lõpuni!"

Eestis saadetakse 30 miljonit kirja aastas

Kõik saadetud kirjad liiguvad sorteerimisjaamas mööda pikka liini, mis need kanderingide kaupa hunnikutesse jaotab. See 30 000 kirja tunnis sortiv masin lihtsustab suuresti kirjakandjate tööd. Pärast seda, kui kirjad on Eesti kandekeskustesse laiali saadetud, ei jää postiljonil üle teha muud, kui oma portsjon postkastidesse jagada. Koos arvetega liigub Eestis aastas üle 30 miljoni kirja.

Need kirjad, mille aadressi masin välja ei loe, lähevad videokodeerimisse. Staažikatel töötajatel ei ole mingi probleem ka kõige hullemate varesejalgade lugemisega. "Oleme siin juba nii kogenenud, et loeme iga käekirja välja," kinnitab Heli.

Ka paljud tänavanimed on nii pähe kulunud, et ta ei pea enam vaatama, kus linnas need asuvad.

Kui kirjade sortimine käib ka päeval, siis pakisorteerimises läheb kiireks õhtul kell kümme ja nii varahommikuni välja. Pakkide sortimine käib rutiinselt: 50 minutit tööd ja 10 minutit pausi, lisaks öine lõunapaus.

Pakke lindilt alustele jaotav Rasmus raske füüsilise töö üle ei kurda, pigem on ta positiivselt meelestatud. "Nii hull see töö ka pole, sest pakid on maksimum 30kilosed. See 11 tundi on natuke ka jõusaali eest," naerab noormees, kelle tööpäev kestab päeval kella kolmest öösel kella kaheni.

Sooaru sõnul on tööd juurde toonud järjest populaarsemaks muutuv e-kaubandus. Näiteks on neil Hiinast tulnud pakkide tarbeks eraldi konteiner, mida Eesti Posti töötajad kutsuvad Hiina müüriks. Hiinast pärit saadetiste hulk on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 700%.

Sortimisjaama vallutasid kärbsed

Kõik pakid, mida inimesed Eesti Posti kaudu saadavad, käivad Tallinna sorteerimisjaamast läbi. "Kui Tartust Elvasse saadetakse pakk, tuleb see samuti Tallinnast läbi, sest nii on tööd efektiivsem korraldada," selgitab Sooaru, et ükski pakke laiali vedav auto ei sõida näiteks Viljandist Pärnusse, vaid ikka Tallinnast Pärnusse.

Vahel harva saab kesk rutiinset töö-ööd ka nalja. Kord oli keegi posti pannud põllumajanduskärbeste vastsed, aga need olid öösel juba kärbesteks sirgunud ja pakist välja tunginud. Mööda sorteerimisjaama ringi lennanud postipakk läks pikema jututa hävitamisele.

Kui keegi tahab midagi keelatut saata või lihtsalt nalja teha, siis kasutab ta Sooaru sõnul tavaliselt pakiautomaati. "Näiteks saadetakse üks sissepakkimata grillvorst."