Inimesed

Mart Sander: avastasin, et minu sugulane viibis Pjotr Tšaikovski surivoodi juures (31)

Katharina Toomemets, 11. detsember 2013, 07:00
«Kui olin jõudnud viimase – kolmanda – väga paksu raamatu lõppu, tabas mind ootamatu šokk.» Mart Sander
"Selle töö käigus viis saatus mind kokku mu enda juurtega. Vaevalt oleks ma muidu kunagi elus teada saanud, et üks minu kaugeid sugulasi oli ühe maailma suurema helilooja surivoodi juures!" imestab multitalent Mart Sander, kes tegi helilooja Pjotr Tšaikovski kohta uuri­mistööd tehes ootamatu avastuse.

Möödunud nädalal nägid Mart Sanderil trükivalgust näidend "Luigeprints", mis räägib helilooja Tšaikovski salapärasest surmast, ning kunsti- ja muusikaraamat "Lugusid suurtest heliloojatest".

"Minu kujundatud on ka raamatu "Suur Gatsby" kaas, nii et mõnes mõttes esitlesin lausa kolme raamatut," ütleb Mart.

Kuuldemänguna BBC eetrisse

Tšaikovski kohta kirjandust läbi töötades tabas Marti ka meeldiv üllatus. "Kui olin jõudnud viimase – kolmanda – väga paksu raamatu lõppu, tabas mind ootamatu šokk. Teadsin selleks hetkeks juba, et helilooja surivoodi juures viibis tema ihuarst Bertenson, raamatu lõpulehekülgedel oli sinna lisatud ka Bertensoni assistendi nimi – kes oli noor doktor Sander. Ja korraga ühendas mu aju kõik juhtmed," meenutab Mart.

Tema on lapsest saati teadnud, et 19. sajandi lõpul elas Peterburis palju Sanderi-nimelisi. "Seal elas üldse toona vaat et rohkem eestlasi kui kodumaal. Kirillitsas kirjutati meie nimi Z-tähega, nagu saksakeelne hääldus nõuab."

Mardile meenus, et on ühes oma perealbumis näinud doktor Sanderi portreed. "Otsisin selle üles ja võtsin pildi albumist välja – esimest korda elus. Foto tagaküljelt selgus, et see on tehtud Peterburis 1890. aastal, kolm aastat enne Tšaikovski surma," ei suuda Sander siiani oma avastust uskuda.

"Selle näidendi olen saatnud ka mitmele Vene teatrimajale, loodetavasti jõuab see kunagi seal ka lavale. Praegu on kokkulepe BBC raadioga – nemad toovad järgmisel aastal näidendi lühendatud kujul kuuldemänguna eetrisse," märgib Mart.

Raamatusse mahtusid vaid lemmikud

Heliloojatest rääkiva raamatu kinkis Mart pühapäevase näosaate finaalis ka Koit Toomele, kes esitas raamatukaanel oleva Puccini aariat. See on tegelikult raamatu esimene osa, kust leiab 25 portreed viimase 1500 aasta tähtsaimatest heliloojatest. On märkimisväärne, et kõik pildid on Mardi enda maalitud. "Kõik teosed sündisid segatehnikas (akvarell, pliiats, akrüül) ning on maalitud A3 suuruses Räpina paberivabriku taaskasutuspaberist kartongile."

Sander ütleb, et väga harva võttis ta aluseks mõne konkreetse maali ja seda vaid juhul, kui heliloojast muid portreid leida polnud.

Enamasti kasutas ta visandeid, pliiatsijoonistusi või fotosid. "Mõnel puhul olen lasknud ka fantaasial lennata. Seega on raamatus valdavalt mitte koopiad olemasolevatest maalidest, vaid algupärased portreed."

Kas ei oleks olnud lihtsam võtta pildid internetist või teha arvutiprogrammiga? "Jah, aga kas need oleks siis Mart Sanderi lood suurtest heliloojatest?"

Heliloojate raamat sai alguse ühest portreest – lõppeva aasta esimesel päeval valmis Mardi pintsli all pilt Franz Lisztist, mille ta kinkis klaverikunstnik Erna Saarele 89. sünnipäevaks. Siis valmisid joonistused Schubertist ja Chopinist ning Mart mõtles, et hoopis toredam kui portreid ükshaaval kinkida oleks need raamatusse koondada.

"Jätkasin tööd suvi läbi ja nüüd on tulemus jõudnud kaante vahele," tõdeb Mart. Kõige aeganõudvaim oli mehe arvates kaksikportree tema lemmikutest Gilbertist ja Sullivanist. "Teine mu lemmikportree sündis Arvo Pärdist ja mul oli õnn see kuu aega tagasi kinkida maestrole."

Raamatusse valis Mart eranditult vaid oma lemmikheliloojad. "Need, kelle muusikaga on mul isiklik kokkupuude ja suhe, heliloojad, kellest võin rääkida nagu sõpradest."

Tema sõnul on maailmas liiga palju häid heliloojaid, et neist vaid 25 välja valida ja seetõttu plaanib ta kirjutada ka teise osa. "Ja kui taevas elupäevi annab, siis miks mitte ka kolmas, neljas ja viies osa!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee