Inimesed

Karm diagnoos: Susan Boyle'il on Aspergeri sündroom (14)

LISA KOMMENTAAR

Kat13. detsember 2013, 17:49
N6us Indrekuga, kui nii v6tta siis on meil k6igil mingi "diagnoos".Huvitav,milline see etalon on,mille j6rgi erandeid m22ratakse. Kunstiinimesed on siis ju k6ik haiged kuna nad ei suuda nt. supermarketis kassirid olla. Inimesed on lihtsalt erinevad...tanu taevale.Teineteisest lugupidamine peaks olema iseenesestm6istetav,mitte kaastundest ajendatud k2itumine.
rob13. detsember 2013, 10:43
kahju on kui kedagi haiguse pärast mõnitatakse, kuid näosaates möödunud aastal see nii juhtus.
Mari27. aprill 2016, 15:44
Sebra11. detsember 2013, 23:41
Mul on selle jutu autorile kah paar karmi diagnoosi.. Kust selliseid silmaklappidega tegelasi küll siia ajakirjanikku mängima leitakse?
autist11. detsember 2013, 07:20
>"See pole ju surmatõbi."
Vabalt võib olla surmatõbi. Aga ei tapa haigus ise vaid teised inimesed.
Sest aspergeri suhtlemisvead kutsuvad paljudes inimestes esile viha. Ja see vihkav inimene võib olla vägivaldne. Või olla arst kellest sõltub su elu.
Või politseinik. Riigiametnik. Ülemus. Õppejõud.
jaana10. detsember 2013, 16:51
lugesin ka artikli pealkirja, no kuulge ...karm diagnoos on vähk, jms mitte asperger...
Mari27. aprill 2016, 15:45
Kui see sul endal oleks, siis saaksid aru küll, et on väga ebameeldiv ja karm haigus.
jaana10. detsember 2013, 16:45
see ei muuda tõika, et tal on maailma ilusaim hääl... minu meelest
???10. detsember 2013, 15:25
suur üllatus tõesti. see on ju algusest peale pelgalt peale vaadates arusaadav olnud, et tal on isiksusehäire.
Indrek 2-le9. detsember 2013, 17:24
ei maksa näidata oma rumalust.
Indrek29. detsember 2013, 14:07
Varsti on igale tujule haigus välja mõeldud...
Ohjah9. detsember 2013, 12:27
Minu meelest on karm see, et inimene, kes sellise pealkirja üldse treis, selle ajumahus on midagi karmi lahti, ausalt. Aspergeri sündroomis pole midagi karmi, üsna levinud häire. Väga paljud inimesed ( eriti andekad), omavad seda diagnoosi, paljud isegi ei tea, et neil see olemas on. Minu meelest põevad ka seda paljud mitte andekad ja keegi ei näita neile näpuga, arvataksegi, et sotsiaalnehälve ja lastaksegi inimesel olla. Enne, kui üldse sellel teemal nii ''karmilt'' kirjutada, võiks veidi selgeks teha, mida see häire endast kujutab.
Aspergeri sündroom tuleneb ajutalitluse eripärast, mitte valest kasvatamisest või kasvatamatusest. Sündroomi ei saa ravimitega välja ravida ja ravimeid kasutatakse vaid kaasuvate häirete (ülemäärane ärevus, kurvameelsus, agressiivsus) vähendamiseks. Aspergeri sündroomiga inimene vajab, et:
• teised mõistaksid tema eripärasid ning arvestaksid nendega, juhendaksid ja õpetaksid sotsiaalsetes olukordades toimimist, teiste inimeste mõistmist;
• tema päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei toimuks ootamatuid muudatusi;
• olukorrad oleksid etteaimatavad;
• välditaks olukordi, mille suhtes esineb ülitundlikkus;
• temaga suheldakse selgelt ja konkreetselt, mõistukõnet kasutamata;
• tema eripäradest tulenevat käitumist ei kritiseeritaks ega halvustataks;
• hinnatakse tema tugevaid külgi ja aidatakse neid edasi arendada.
Lapsevanem9. detsember 2013, 12:26
See on üks ilusamaid ja paremaid "tõbesid". Need inimesed on inglid, aga mitte pila mõttes vaid tõeliselt. Aidake neil suhelda, nad tahavad VÄGA suhelda, aga nad ei saa sellega hästi hakkama. Nad on väga arukad, aga samas natuke lapsikud, aga seda jälle ikka positiivses suunas, tõe tagaajajad. Nad ei oska kavaldada, neile tuleb varjundita, keerutamiseta kõike öelda, muidugi mitte kritiseerida ettevaatamatult. Nad on v. haavatavad.. Minu laps on selline, elab omaette korteris, teises linnas, on väga tark, aga ütleb, et raske on suhelda, lähed tuppa, teised vakatavad. Tean, et nad ei oska minu lapsest aru saada. Peavad veidrikuks, aga seda ta ei ole. Ta kirjeldab kodus kõiki kolleege v. tabavalt, heatahtlikult, aga vahel ka kibestumisega , sest imestab, miks nad on mõnes mõttes saamatud ja ei taba kiiresti pointi. Kuulake mind aspergerite kaaslased ja kolleegid!!!! Käituge aspergerite juures julgelt nii nagu kõigiga. ....Aidake ALUSTADA juttu ja ärge heituge kui ei vastata paljusõnaliselt ja kohe palju.... Teadke, et asperger valib vastamise variante ja nämmutab mõttes kuidas vastata, sest ta on märganud, et tema juuresolekul ollakse teisiti kui tavaliselt. Ta teab ise enda jaoks KOHE vastust, aga teile parima vastusevariandi valimiseks näeb vaeva.. Elukogemus. Teiseks: arvatakse et asperger on aeglane. Jah ja ei. Ta oskaks kiiremini kui teie vastata, aga jälle see KUIDAS vastata võtab temalt vajaliku aja e. kiiruse. Ta tahab olla parim. Aspergerid on väga heal arvamisel enda suhtes, sest nad teavad, et nad teavad. Aga seda nad ei ole uhkusest ega nipsakusest vaid enesekindlusest oma teadmiste õigsuses. Õppige oma aspergereid tundma, nad on v. head oma asja tundjad, aidake neid suhtluses, alustage ise suhtlust, sest nad kaaluvad v. kaua algusega , ise ennast piinates ja oma kallist aega raisates.
selline on see haigus...8. detsember 2013, 21:42
See pole ju surmatõbi. Minu sugulase lapsel on sama diagnoos. Lihtsalt raske on sellistest inimestest aru saada. Neil on üks ja ainus siht ja huvi, millest siis kiivalt kinni hoitakse. Muu on pealiskaudne puuduliku keskendumisvõime tõttu. Esineb õpiraskusi, aga mitte kõigis ainetes. Näiteks minu väike sugulane ei suuda kunagi soravalt lugema õppida. Ta ei suuda näha sõna kui tervikut, vaid iga kord peab tähthaaval veerima hakkama. Matemaatika aga on kinnisideeks. Selles on väga osav. Tal on omad meetodid kuidas arvutab ja lõpptulemuseni jõuab. Õpetamine ei aita. Ise leiab tee. Vahel elab omas mullis, ei kuule üldse, mida räägitakse. Ütleb küll vastu, et jah, sain aru, aga hiljem ei mäleta üldse, et oleks temaga midagi räägitud. Reeglina on laps üliviisaks ja diplomaatiline. Vahel aga pealetükkiv oma kinnisideede tõttu. Tahab lihtsalt teistega jagada omi mõtteid, ikka ja jälle ja korduvalt.