Hiljuti diskuteeris ajaloos ja ka majanduses meiega enam-vähem ühte jalga käinud Leedu, kas 1040 litti (umbes 300 eurot) makstav toetus on ikka piisav või mitte. Ja kõik eksperdid leidsid üksmeelselt, et leedulased ei saa selle raha eest matustel tegelikult mitte midagi. Ja seepärast ongi Leedus aina valjuhäälsemalt hakatud nõudma matusetoetuse suurendamist 2000 litile ehk ümmarguselt 600 eurole.
Eesti matused on väga odavad
«Kui võtta arvesse meie naabreid, kellega meil tekib ka enam-vähem sarnane võrdlusmoment – Soome, Rootsi, aga ka Läti ja Leedu –, siis on Eestis matuste korraldamine kindlalt kõige odavam ja meie hinnad väga madalad,» seletab Tallinna matusebüroo Forsius juhatuse esinaine Ülle Kink. «Ma ei räägi Rootsist, kus hinnad erinevad kümnetes kordades. Ma räägin ka Balti riikidest. Sellest hoolimata käib matmine paljudele üle jõu, sest meie inimeste maksevõime on just selline nagu ta on.»
Ülle Kink räägib õigust, sest kasutada ongi Leedus kehtiv hinnakiri. Vilniuses maksab ainuüksi haua kaevamine minimaalselt 600 litti (180 eurot) ja kõige tagasihoidlikum kirst 400 litti (150 eurot), urn 290 litti (87 eurot). Matuse kogukuluks peab arvestama vähemalt 4000 litti (1200 eurot), kusjuures need «säästumatused» ei sisalda veel peielauda.
«Eesti matusebüroodel kasumit peaaegu ei olegi,» väidab Kink.
«Tegutseme sotsiaalabiosakonna ülesannetes – nagu ka ülejäänud kaks Tallinna ja selle ümbruse matusebürood ja krematooriumid. Mis tähendab, et maksame kõigepealt teenuse ise kinni või teeme ta kõigepealt tasuta ära. Ja siis proovime koos linnakassaga ühele poole jõge saada,» heidab Kink valgust pisut kummalisele makseviisile.
«Inimestel on matusekorraldaja valik täiesti olemas. Ainult et hinnad erinevad konkurentidel üksnes komakohtade poolest ja võidab see, kes suudab pakkuda korralikumat ja kompaktsemat teenust.»
Siit koorub välja veel üks uudis: linnakassa uksed ei ole matusetoetuse koha pealt nii lõplikult lukus, et nad üldse lahti ei käiks. «Kui ikka juba kaugelt näha, et leinaja on üksik inimene, kellele matused käivad üle jõu, siis soovitame tal endal kirjutada linnaosavalitsusele avaldus matusetoetuse 192 eurot väljamaksmiseks – mille eest ei saa tegelikult enam krematooriumi tuhastust, mis iseenesest koosneb väga paljudest teenustest. Või tegeleme arvetega ise edasi. Ma ei tea juhust, kus linnavalitsejad oleks abikäe andmisest keeldunud, kui neil selleks vähegi võimalust on. Veidi tõrksaks muutuvad ametnikud siis, kui lahkunul on olemas omaksed.»
Kas 1000 euroga saab inimese maamulda?
«Selle raha eest saab juba väga korralikud ja meeldejäävad matused. Kui matusebüroode osaks jääb umbes 600–700 eurot, võtavad möödapääsmatud ja kohustuslikud ning paberlikud kulud umbes 300 eurot,» teab Ülle Kink.
Peamiselt peab ta nende all silmas näiteks haua kaevamist, mida inimene ise vähemalt Tallinnas teha ei tohi. Tema hooleks jääb vaid maksmine, ja raha läheb mehiselt – Tallinna kalmudel umbes 200 eurot. Mujal ollakse siiski leebemad ja omaksed võivad paljudes paikades haua ka ise valmis kaevata.
«Kindlalt on maksuline lahkunu vedu kas kodunt või haiglast surnukuuri. Hinna sisse kuuluvad buss, erivahendid ja kaks inimest. Küsime selle eest 45 eurot. Rootsis on see teenus näiteks kümme korda kallim. Säilitamine surnukambris on meil 8–10 eurot, Rootsis 100 eurot ööpäev,» räägib Kink.
Kulud aga muudkui kasvavad. Kuidas jõuab lahkunu krematooriumi või kalmistule, kui ta vajab ka pesemist, kosmeetikat ja garderoobi? Kui mõnele tundub seegi teenus ülikallina, siis tasub arvestada, et tegemist on suure kompleksteenusega. Ühe mütsi alla kuuluvad ju pesemine,
desinfitseerimine, näokompressid, juustepesu, föönitamine, vajadusel isegi küünte lakkimine, riietamine, kirstu asetamine… Matuste mahult ilmselt kõige töörikkama etapi eest küsitakse umbes 100 eurot. Matuse korraldamise juures ei ole see omastele kõige atraktiivsem tegevus ja tavaliselt sellest tegevusest vabatahtlikult loobutaksegi. Kuid mõne rahva traditsioonis tulebki teatud talitusi endal teha. Näiteks tatarlased ei luba mingil tingimusel matusebüroo töötajail oma lähedasi kirstu seada.
Võib ka ise teha
«Lüüa kirvega, öeldes, et teatud matus maksab just nii ja nii palju, on ülimalt ennatlik. Iga juhtum on ju ainulaadne,» ei mõista ka Kink täpset eelarvet öelda. Aga jääb ikka oma arvamuse juurde, et 1000 euroga võib korraldada matused, millele ei saa midagi ette heita.
Kui kõik tundub nõnda kallis – ja kui raha napib, siis kõik ongi kallis –, pakub pikki aastaid matuseid korraldanud Ülle Kink välja võimaluse paljusid asju ise, oma kätega teha. Mõnele mehele ei ole puutöö võõras – isegi kirst on võimalik valmis meisterdada. Seda teevad agaralt soomlased, kellest paljud endale puutööringis ise viimse aseme kokku klopsivad. Nii vähemalt väidavad Soome käsitööajakirjad.
«Odavaim kirst meie kontoris on 105 eurot. Mitte küll papist, aga kangaga kaetud, siiski plisseedeta ja sisult võimalikult lihtne. Tundub, et hea tahtmise korral on ikka võimalik säästa. Siit aga ka vastupidine näide. Meie kõige kallimate sarkade hinnad küünivad 3000 euro kanti. Ja seegi pole inimeste tahtmiste piir. Küllalt tihti tullakse meile ainsa sooviga saada endale kõige kallim kirst ja see 3000negi pole veel küllalt hea,» räägib Kink.
Kindel kokkuhoid on ka leinajate ühisrindes, kui nad võtavad nõuks ise käed külge lüüa. Päris kindlasti jaksab keegi suguvõsast kujundada ja printida laululehti. Kellegi sõber võib lahkujale kaasa öelda viimased maised sõnad. Sellega hoitaks kindlasti kokku vähemalt 60 eurot, kui mitte rohkem. Kui kirstus on seltskonnainimene, leitaks talle kindlasti kamraaad, kes ei keelduks kääpal mängimast lahkunu lemmiklugu. Jällegi tuntav kokkuhoid, võrreldes professionaalsetest lauljatest koosneva kvartetiga, kes tulevad sängitamisele alates 160 eurost.
Kokkuhoidmise koht on kindlasti ka surnu riietus. Kui minnakse kergema vastupanu teed ja tehakse lahti lahkunu oma riidekapp – sealsed rõivad muutuvad enamasti niikuinii kasutuks. Kui aga tingimuseks võetakse stiil, et igas maailmas oma garderoob, võib surnule selga panna ka 300eurose või kallimagi ülikonna.
Kas matusetoetust on üldse vaja?
«Kõik sõltub inimesest. Kui 3000kroonine (192 eurot) matusetoetus veel olemas oli ja masu täispöördeid peale polnud saanud, veendusid kõik sellise laustoetuse mõttetuses. Enam-vähem kõigile keskeas inimesele tuli üllatusena, et selline toetus üldse olemas on, ja nad ei vajanud seda üldse. Ja et selle kättesaamine ei toimugi nõnda, et antakse selle toa võti, kus raha on, vaid tuleb ka teatud määral vaeva näha: pabereid täita, kuskile minna jne. Lõpp oli niisugune, et tõime toetuse ise ära ja maksime oma kontoris välja. Raha oli ju ette nähtud ja olnuks narr see niisama tuulde lasta. Tihtipeale läks praktikasse selline vorm, et arvestasime kliendi jaoks toetuse matuseteenustest maha,» meenutab Kink.
«Nüüd, kus toetust enam pole, näeme täpselt, kui paljud inimesed seda raha tegelikult vajaksid. Neid on palju. Uskumatult palju. Inimesed on vaeseks jäänud. Vanad inimesed, kellel minek ei ole enam kaugel, on omad rahad lastele või veel nooremale põlvele jaganud. Noored on ju veel rohkem hädas.»
Inimesi on igasuguseid
Kink väidab, et matusebüroode hinnakiri on vägagi libisev ja sõltub paljudest pisiasjadest. «Nõnda meie äri küll ei käi, et kui silmanurgast märgates tuleb büroo ette ülikallis limusiin ja sealt astub välja jämeda kaelaga sell, mille kuldkett ikka veel looka tõmbab, ei korrutata hinnakirja kohe kuupäevaga läbi. Meil koheldakse võrdselt kõiki – ole saa kerjus või kuningas. Kerjust ehk pisut leebemalt ja tema jaoks pigistatakse silm ehk tihemini kinni.
Ehkki krooniajal oli meilgi juhus, kui büroosse tuli salkkond inimesi, kes pungil täis kilekoti lauale viskasid ja ütlesid, et siin on 100 000 krooni. Palume kogu raha eest…
Teine tore lugu samast peatükist on mul veel mäletada. Juhtus kõik vähemalt kümmekond aastat tagasi. Tuleb meie büroosse mees, väljanägemise järgi otse prügimäelt. Hais hull, välimus veel hullem. Kaela ümber narmendav sall, püksid ilmselt Ümera lahingust pärit. Käes mingi kahtlane kilekott. Sätib end toolile. Õnneks tundub kaine. Temal naine olevat ära surnud, kes vanameest kangesti armastanud. Nüüd tema ainsana maha jäänud, lapsi pole. Ja hakkas pärima. Palju see maksab, palju teine. Ja iga numbri kohta öelnud ainult, et paneme siis selle ka kirja. Lõpuks oli meie töötaja kogu hinnakirja ette lugenud ja ülejäänud büroo tuli nurga tagant seda nalja kaema. Vanamees tõstiski mittemidagiütleva kilekoti lauale ja see raha oli täiesti olemas. Vahel on nii, et mure ja lein löövad ette sellise kardina... Inimene ise enam ei adu, kas elab ta selles maailmas või mõnes teises. Seekord oli kõik teisiti. Vanamees oli armu märgiks raha kogunud pool elu ja enda täiesti unustanud.
Sellised inimesed tuleb siia ilma tagasi aidata ja seletada, et täpselt sama ilusa matuse saab ta seitse korda vähema raha eest ja puhas kuld kedagi teise ilma ei aita,» pajatab Kink.
Elu mõõdupulga teises otsas
Tore on tuua näiteid, kus inimesed rahas suplevad ja soovivad kullaga katta ka oma viimse teekonna. Väga paljudele on see tee aga sootuks konarlikum.
Tallinna Matusebüroo direktori Toomas Daumi sõnade järgi on Suur-Tallinnas aastas umbes 50 inimest, kes ei vääri isegi hauda, vaid viimase trendi järgi on sellel teel ainus verstapost peatus gaasiahjus.
«Üleeuroopalise valemi järgi vajatakse inimese viimsesse rahupaika sängitamiseks kahte, väga rikastes riikides ka kolme kuupalka. Meil maksab sugulasteta lahkunute ärasaatmine ikka 3000 krooni või paremaks arvutamiseks 200 eurot, mille eest saabki vaid krematsiooni. Sellesisulised arved laekuvad lõpuks riigikassasse, kuigi käivad läbi ka kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajate käest.
Lahkunu tuha saatuseks on säilitamine krematooriumi ruumides mingis anumas. Kui aasta jooksul säilmete vastu keegi mingit huvi ei tunne, rändab see teiste samasugustega ühte nõusse, mis maetakse ühishauda. Tegu ei ole mingil juhul surnute rüvetamisega, vaid eetiliselt hästi väljapeetud rituaaliga,» räägib Daum.
Kui palju maksab peielaud?
Kõva pähkel on peielaua korraldamine. Kui surnu maetakse aeda, kus on ka ärasaatmise maja, on asi lihtsam. Ilmselt on seal tööl inimesed, kellele pole midagi vaja kaks korda seletada. Huvitaval kombel on leinamajas matust korraldada ka tunduvalt odavam kui kusagil avalikus söögikohas.
Halva saatusega kolleeg Juhan, kellel tuli eelmisel aastal matta koguni kolm lähedast, ütles, et peielaua katmine võib pakkuda vägagi suuri üllatusi. «Arvesta pigem rohkema kui vähemaga,» ütleb ta välja raudse tarkuse. Väga ranget kokkuhoiupoliitikat järgides ei saa läbi vähemaga kui 15 euroga inimese kohta. Mida on tunduvalt rohkem, kui ta esiotsa rehkendas.
Piinlikult täpne kolleeg otsis üles ka kõigi kolme lähestikku toimunud matuse arved ja ütles, et sai siiski hakkama tükk maad väiksema rahaga, kui algul arvestas. «Keskelt läbi kulus inimese kohta kokku 700 eurot. Palju aitas see, et kõikidel puhkudel oli tegu tuhastusmatusega ja et suguvõsa oli palju nõus ka oma õlgadele võtma.»
Viisakat ärasaatmist alla 500 euro ei saa
Kirst (riidega kaetud) alates 101, Kirst (täispuit) alates 420, Külmkambri ööpäev 9, Keha pesemine ja desinfitseerimine 21, Riietamine 44, Näokompress 10, Grimm näole 40, Kabeli kasutamine 25, Matuseauto alates 59, Matusekõne alates 77, Viiul kabelis 54, Viiul kabelis ja haual 68, Puhkpill 160, Meeskvartett 160, Kandjad 105, Suur pärg lindiga 195, Kirstukaanekimp 36–45, Kirstulina 28, Ajutine hauaplaat 36, Graniidist hauaplaat 134 (Allikas: Tallinna Matusebüroo)
Kogu matuse miinimum 599 eurot
Haua kaevamine 200 (tuleb tellida kalmistult), Kirst (riidega kaetud) alates 110, Kirst (täispuidust) alates 325, Meik, pesemine, riietamine ja sättimine 100, Matuseauto 45, Külmkambri ööpäev 10, Hauamatus (täiskomplekt ilma hauakaevamiseta) alates 399, Tuhastamine (täiskomplekt ilma hauakaevamiseta) alates 449(Allikas: Matusebüroo Forsius)
Tuhastamine Tartus kallim kui Tallinnas
Tuhastamine 225 / Tartus 248; Tuhastamine matusepäeval 259 / Tartus 285; Tseremooniakirstu kasutamine 30 / Tartus 35; Suure kabeli kasutamine 63 / Tartus 45; Väikese kabeli kasutamine 35 / Tartus 25; Tuhastamiskirst 7 / Tartus 9; Surnu korrastamine, riietamine 35 / Tartus 30; Surnu pesemine ja desinfitseerimine 17 / Tartus 8; Näokompress 7 / Tartus 6; Jumestus 10 / Tartus 10; Matusekõne 68 / Tartus 48; Viiul kabelis 58 / Tartus 45; Viiul kabelis ja haual 60 / Tartus 75; Meeskvartett 255 / Tartus pole; Keelpillitrio 102 / Tartus pole; Tuha matmine ühiskalmu 20 / Tartus pole (Allikas: Tallinna Krematoorium)
Kommentaarid