"Pilvede all": seriaali on tunginud pilvepealsed jõud (15)

Draamasari "Pilvede all" on seni suutnud jääda suhteliselt reaalseks, kuid järjest rohkem hakkab sisse imbuma üleloomulikke jõude.

Hooaja alguses said vaatajad tuttavaks Peebuga, kes oli esmalt vaid naljakas Kertust sisse võetud nohikust tudengipoiss. Tema selgeltnägijavõimete avaldumist ei oleks küll oodata osanud.

Stsenarist Eleonora Bergil ongi kombeks seriaali sisse toodud tegelastest jätta algul täiesti tavalise, mittemidagiütleva inimese mulje.

Mõne aja pärast hakkab tekkima teatud salapära ja mida rohkem tegelase karakter avaneb, seda rohkem hakkab algne mulje muutuma.

Küllap nii on ka päriselus: kohtudes uue inimesega ei ava me end kohe täielikult. Olgu siis põhjuseks meie kinnine iseloom või tõsine vajadus midagi varjata. Kes tahavad, neil õnnestub meid ajapikku tundma õppida, kuid paljude jaoks jäämegi salapäraseks.

Aga kas meil üldse on vaja teise inimese kohta kõike teada? Ilmselt mitte. Kuigi! Kui inimene on meie jaoks oluline, siis loomulikult tahame teda tundma õppida.

Tihti oleme oma probleemidega aga nii ametis, et ei märkagi teist inimest enda kõrval.

Just nagu Piret „Pilvede all" seriaalis – ta on kuude kaupa Marleenile südant puistanud, kuid pole selle peale tundnudki, et töökaaslase kohta huvi tunda.

Võib-olla on Marleenil hoopis tõsisemad probleemid, kui bussist leitud kireobjekt.

Kuid naastes Peebu juurde – jääb veidi segaseks, miks noormees üldse Kertule lähenes. Ilmselgelt ei ole see tavaline sümpaatia või armumine, vaid mingi hoopis sügavam põhjus.

Ehk tunneb ta oma võimete tõttu teatud kohustust naist aidata ja raskel hetkel tema kõrval olla?

Tundub, et ta „teab" midagi, kuid selle asemel, et oma nägemustest rääkida, otsustab ta vaikida. Tegelikult ongi niiviisi parem.

Võib-olla tahaksime eesootavatest probleemidest ette teada, kuid kas sel on tegelikult mõtet? On teatud asju, mida me muuta ei saa ja millega tuleb niikuinii lihtsalt leppida.

Üleloomulikud võimed on tunginud ka Mari ellu. Unes nähtud pisike poiss on pidevalt tema mõtteis. Sisimas ta tahab ise ka teist last, kuid kardab seda endale ja teistele tunnistada.

Ta mäletab hästi oma lapsepõlve ja seda, et tema ema ei olnud just lapsevanema musternäide. Ta kardab ema vigu korrata.

Eilses osas sai seriaali vaatajatele üsna üheselt selgeks, et unes nähtud ettekuulutus läheb siiski täide.

Seda juhul, kui stsenarist ei too jälle mingit ootamatut keerdkäiku sisse, sest seda ta oskab. On jäänud mulje, et Berit justkui juhib Mari elu sealt teiselt poolt.

Skeptikuna mind veidi häirib see üleloomulike jõudude sissetoomine. Seriaal on ilma selletagi piisavalt hea.

Las sündmustik jääda siiski maale ja pilvede alla. Kohati hakkab see suunduma liialt sinna pilvede peale, paljude jaoks uskumatutesse kõrgustesse.