Vandaalid: auto toidukilesse ja makroflex uksepragudesse! (77)

«Kusjuures see pole esimene kord paaril viimasel kuul, kui meie auto kallal on käidud. Eelmisel korral keeras elukaaslane auto käima ning mootor käis täpselt nii kaua, kui torustikus kütust jätkus,» kirjeldab Priit intsidenti, mis lõppes peapumba vahetusega.

Facebookis tehtud üleskutses pakutud rahaline vaevatasu süüdlase kättenäitamise korral on aga endiselt jõus. «Ilmselt toimus kõik esmaspäeva õhtul pärast kella kaheksat. Kui tuttav kell pool üks öösel mööda sõitis, oli auto juba rikutud,» ütleb Priit.

Keda ma segasin?

Montaaživahu sai ta auto uste vahelt enam-vähem kätte, summutis polnud see õnneks kivistunud ja auto läks käima. Samas tähendab vahu lõplik eemaldamine ilmselt ka auto poleerimist. Hetkel pole mees veel suutnud leida mingisugust head puhastusvahendit, millega vahtu täielikult eemaldada saaks.

Aga ikkagi miks? Priit arutleb, et Viljandis Tallinna tänaval, kus ta autot oma maja ees tänaval pargib, ei tohiks see kellelegi pinnuks silmas olla. Kuna vanasti oli sealsamas pood, siis on tänava ääres spetsiaalne tasku, kus on hea parkida. Liiklust auto seal parkides ei takista ja ühtki liiklusseaduse sätet ei riku. Lisaks pole tegu ka kellegi teise parkimiskohaga. «Meil elukaaslasega on mõlemal seljataga purunenud suhted,» arutleb Priit veel.

Lõuna-Eestis on viimasel ajal olnud teisigi taolisi juhtumeid. Neid iseloomustab küll jõuliselt silmatorkav sõnum, kuid mitte märkimisväärne rahaline kahju.

Nii näiteks teatas 24. oktoobri pärastlõunal Tartus Pepleri tänavas elav mees politseile, et tema kõnniteel seisev auto on mässitud pakkekilesse ja kilele on neoonspreiga kirjutatud sõnum, mille pildiline osa vägagi mehe sootunnust meenutas. Kuigi tavaliselt autode kallal vandaalitsejaid kätte ei saada, siis antud juhul olid autoomanik ja vandaal omavahel tuttavad.

Mida jama korral teha?

Tartu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Aiki Varind selgitab, et avaldaja ei soovinud, et politsei juhtumis menetlust alustaks, vaid soovis avalduse jätta informatsiooniks.

«Kõigi osapooltega suheldi ning neile selgitati, et kui märgatakse rikkumist, näiteks valesti parkimist, ei peaks inimene ise omakohut mõistma,» rõhutab Varind.

Rikkumisest tuleks teavitada politseid kas operatiivnumbril või kergemate rikkumiste puhul, mis ei vaja otsest politseilist sekkumist, tuleks helistada liiklusliini numbril. Osapooltele selgitati, et selline tegevus võib kaasa tuua väärteovastutuse. Samuti selgitati autojuhile, et kõnniteel on parkimine keelatud.

Tartu politseijaoskonna juht Kaja Suur ütleb, et kui inimese vara, antud juhul autot on kahjustatud, siis tuleb helistada kas numbril 110 või otse jaoskonda pöörduda olukorra fikseerimiseks. «Politseinikud teevad sõidukist fotod, kuulavad isiku üle ning alustavad kas väärteomenetlust või kui varaline kahju on üle 3200 euro, siis alustatakse kriminaalmenetlust,» lausub Suur.

Autoremontija: kui küüs jääb kriimustatud kohta kinni, tuleb värvima hakata!

«Makroflexiga auto tihendamine on küll kellegi geniaalne leiutis, pole oma paarikümneaastase autoremondistaaži jooksul midagi sellist kuulnud,» on OÜ Värvaltrans juhatuse liige Ott Mesikäpp irooniline.

Enamasti tegelevad nad kriibitud autodega. Kui küüs jääb kemikaali või kriipimise tagajärjel kahjustatud kohas kinni, siis tuleb värvida, vastasel juhul saab ehk hakkama ka poleerides või muud moodi. Värvaltrans tegeleb valdavalt kindlustusjuhtumite tagajärjel kahjustatud autode taastamisega.

Mesikäpp poleerimist ei soovita, sest auto värvikihi paksust mõõdetakse mikronites, seetõttu on eksimisvõimalus liiga suur. «Vandalismiakti eesmärk on enamasti teisele inimesele tüli ja ebamugavust põhjustada. Tihti joonistatakse või kirjutatakse roppusi, on olnud juhuseid, kus armukade naine taob kingakontsaga auto mõlki,» kirjeldab ta.

Umbes 300 tööst kuus moodustavad vandalismiga seotud juhtumid Värvaltransis kusagil paar-kolm, kui sedagi. Tihti tuleb autot remontida mitme tuhande euro eest. Mesikäpp nõustub, et pakkekilega auto ümber jooksmine on igas mõttes odavam kui terava esemega autole märke teha.

«Auto tuleb ju peale värvimise ka lahti võtta ja kokku panna,» ohkab Mesikäpp.

Autokahjustusi tuhandete eest

• 159 autodega vandaalitsemist on IF Kindlustus registreerinud tänavu.

• 138 000 eurot on nende kahjustuste kogusumma.

• Enamik on värvkatte kahjustamised, kriipimised-kraapimised, on ka rehvide läbitorkamisi, peeglite või tulede purustamisi.

• 13 autodega seotud vandalismijuhtumit kuus käsitleb Ergo Kindlustus.

• 800 euro kanti jääb keskmine Ergo hüvitatud kahju.