"Kuidas rikkaks jääda?" õpetab hoopis suurt raha kartma (4)

Pangakontodel seisev raha võimaldaks tal elu nautida elupäevade lõpuni, ent Adrian vajab uusi väljakutseid, sest jõudeelu muutub igavaks. Ta hakkab varandusele tulusamaid investeerimiskanaleid otsima ning soetab osalused ravimitööstuses, elektroonikaettevõttes ja rohelist elektrit tootvas tuulepargis, et need hiljem kasumlikult edasi müüa. Investori elu paelub teda ja kui Bulgaariasse Musta mere äärde Kuldsetele Liivadele planeeritakse mastaapset kinnisvaraarendust, mille eest lubatakse mitmekordset kasumit, haarab ta kohe härjal sarvist. Adrian investeerib ligi poole oma varandusest, kuid kõik investorite rahad liiguvad maffia kätesse.

Otse loomulikult hakkab Šveitsi politsei huvi tundma, kust pärinevad Adriani miljonid, ega leia selle kohta kirjalikku tõendust. Politsei annab välja vahistamismääruse. Algab põgenemine, mis toob noormehe saatuse irooniana tagasi kodumaale. Seekord tagaotsitava ohtliku kurjategija rollis.

Eesti elus on mõndagi muutunud, aga rahal on võimu. Inimesed on silmakirjalikud, võimuahned ja verejanuliselt rahaaplad. Adriani pagemine – tal õnnestub püsida sammuke politseist ees – on nagu meie oma James Bondi lugu, kust ei puudu ka võluvad naised – nii raha orjusse langenud neidis, kes tema usaldust kuritarvitab, kui ka tudengineiu, kellelt ta tõelist vastuarmastust leiab.

Adriani ja psühholoogiatudeng Liisi hingeminev armastuslugu tõstatab kõige teravamalt küsimuse, mis on raamatus läbiv: kas inimesel, kes on omastanud võõra raha, ei ole enam iialgi võimalik normaalset elu elada? Elada nii, et nooruse rumaluses meeleheitlikult astutud saatuslik samm ei hävitaks ka kõiki talle kalleid inimesi? Adrian arvas, et rikkaks saamine võimaldab tal elada just niimoodi, nagu ta ise tahab, kuid eksis.

Lisaks sellele, et romaan näitab, kuivõrd suure jõu on inimesed rahale kinkinud, paneb see mõtlema ka lõhkiste perede lastele, kes on pidanud liiga vara võtma enda õlule vastutuse eluga toimetuleku eest, ja nõudmistele, mida edule orienteeritud ühiskond tänapäeva noortele seab.

Allan Keiani krimitriloogia teine osa on sama põnev ja kaasahaarav kui esimene raamat "Kuidas rikkaks saada?", ent küpsemaks on muutunud nii autor kui ka peategelane. Tegelikult ei peagi aga olema avaosa lugenud, "Kuidas rikkaks jääda?" on kaasakiskuv ka iseseisvana. Ootan huviga kolmandat raamatut Adriani elust ja läbielamistest Venemaal.

Kokkuvõtteks tuleb meeles pidada, et rahal ei ole soosikuid – ta naeratab neile, kellele parasjagu kuulub.