Margot Nõgisto: «Hoian Urmas Alendri maski edasi samas kingakarbis, kus see enne oli.» (1)

1979. aastal Nukuteatris esietendunud hittlavastuse «Gulliver ja Gulliver» tarvis said enese näo järgi loodud maski kõik näitlejad, teiste seas ka Urmas Alender. Tõsi, näitlejatele oli näolt kipsjäljendi võtmine, mis tähendas 20 minuti kipsi all kannatamist, tõeline piin, on Õhtulehele meenutanud lavastuse kunstnik Jaak Vaus: «See oli ahistav ja ahastav protsess.»

Toonane noornäitleja Urmas Alender sai suisa vapustuse. «Kui Urmasel nägu kipsiga kinni mätsiti ja ta ainult nina kaudu vaevu hingata sai, läks ta paanikasse,» on jutustanud Nukuteatri endine näitejuhi abi ja rekvisiitor Margot Nõgisto. «Siis hakkas ta hingama läbi suu ning oleks peaaegu kipsi hingetorru tõmmanud. Lõpuks kuidagi ikka saadi see surimask temalt võetud, aga ilmselt alles teisel katsel.»

Ligi aasta tagasi kõneles Margot Õhtulehele, miks Alendri mask just tema käes hoiul on: «Mask on minu käes ajast, kui olin Jaanus Nõgisto naine.» Ansambel Ruja, mis omal ajal Nukuteatri väikese rokkooperi «Gulliver ja Gulliver» muusika sisse mängis, oli tollase lavastuse juures tähtis tegija. Seda enam, et muusika autoreiks olid Jaanus Nõgisto ja Margus Kappel. Kui lavastus esietendus aastal 1979, siis Margot tutvus Jaanus Nõgistoga aasta hiljem: «Kohe samal aastal abiellusime. Istusin «Gulliveri» etendustel, nagu ikka istutakse – nagu armunud tropp!»

Kui hittlavastus kavast maha läks, rändas Alendri mask lattu. Nukuteatri hoone remondi aegu viis aga Margot selle koju hoiule: «Maskid olid laokil, võtsin Urmase maski enda kätte. Hiljem, kui korraldati Estonia mälestuskontserti, oli plaan maski ka kasutada, aga lõpuks ei olnud seda vaja.»

Kui enne Nukumuuseumi näitust säilitas Margot Urmas Alendri maski lavastusest «Gulliver ja Gulliver» koos teiste muusikuga seotud esemetega tavalises kingakarbis, siis nüüd rändab rariteet samasse kohta tagasi. «Hoian Urmas Alendri maski edasi samas kingakarbis, kus see enne oli,» lausub Margot, et peale maski on samas paigas hoiul Urmase sõpradele saadetud kirjad ja muud esemed.

«Karp on kapi põhjas. Iial ei või teada, millal neid asju kellelgi vaja läheb.»