Roman Polanski: «Kui jääd kogu eluks viha kandma, teed hoopis iseendale haiget!» (2)

Oscari võitjast režissööri Roman Polanski (80) lennuka karjääri häbiplekiga määrinud skandaal lahvatas 1977. aastal, kui teda, tollal 43aastast meest, süüdistati 13aastase Samantha Gailey (nüüd Geimer) seksuaalses kuritarvitamises.

Polanski arreteeriti ning pärast esialgset salgamist nõustus ta kokkuleppemenetlusega. Ent enne, kui kohus jõudis talle karistuse määrata, pages Polanski Prantsusmaale. Juba 1978. aastast elab ta põgenikuelu ega tõsta jalgagi riikidesse, kust võidaks ta USA-le kohtumõistmiseks välja anda.

Väidetav vägistamine leidis Geimeri väitel aset fotosessioonil – Polanski oli palutud moeajakirja Vogue Prantsuse väljaande külalistoimetajaks ning ta palus Samantha näitlejaks pürgivalt emalt luba tema tütre pildistamiseks. Pildistamiseks laenas Polanski Hollywoodi staari Jack Nicholsoni Los Angelese kodu. Nicholson ise oli sel ajal ära.

Vägistamine või siiski mitte?

Oma värskes raamatus «The Girl» kirjutab Samantha, kes on täna 50aastane kolme lapse ema, et nõustus tookord kõigega, mida Polanski temalt soovis, sest oli täiskasvanute sõna kuulama harjunud laps. Samantha väitel jootis Polanski talle šampanjat ning kui neiu oli piisavalt uimane, käskis tal riided seljast heita ja mullivanni ronida. Seejärel olevat ta hirmunud neiu voodisse surunud ja talle vägisi mitmesuguseid seksipoose peale surunud.

Samantha on intervjuudes raiunud kui rauda, et ta palus Polanskit, et too järele jätaks, aga mees polevat kuulanud. Polanski versiooni järgi seksiti vastastikusel nõusolekul.

Polanski 1984. aastal ilmunud biograafias seisab, et Samantha oli armurõõmude ajal selge mõistuse juures. Polanskile olevat jäänud mulje, et neiu nautis kõike, mida ta temaga tegi. Ühes intervjuus torises ammuse loo ümber vaibumatust kärast väsinud Polanski, et kui ta oleks kellegi maha löönud, oleks meedia ta varsti rahule jätnud. «Igaühele meeldib noorte tüdrukutega seksida,» põrutas ta, vihjates, et tema kired pole keskmise mehe omadest haiglasemad.

Samantha põhjendas hiljuti lehes The Guardian, et ei osanud toimunut toona ka ise vägistamiseks nimetada, sest eeldas, et vägistamine tähendab tingimata füüsilist vägivalda. Vägistamine olnud see ennekõike seetõttu, et ta olevat olnud liiga napsine, et taibata, mis toimub.

Tol õhtul, kui Polanski teda oma autoga koju sõidutas, olevat Samantha kibedaid pisaraid valanud. Režissöör olevat teda aga vannutanud, et ta ei räägiks juhtunust ühelegi hingelisele.

1988. aastal nõudis Samantha Geimer Polanskilt kohtu kaudu pool miljonit dollarit valuraha, aga pole selge, kas see on talle välja makstud. Naine on aastate jooksul andnud vastuoludest pakatavaid intervjuusid. Näiteks on ta öelnud, et Polanski polnudki vägivaldne ning kogu sündmus olevat meedias ülepaisutatud. Viis aastat tagasi ütles Samantha, et Polanski on oma teo eest juba piisavalt kannatanud ning vangistust ta talle ei soovikski.

Soovib Polanskile vabadust

«See on ebameeldiv mälestus, aga suudan sellega nüüd elada,» ütleb Samantha praegu. Vahetult pärast pealesurutud seksi olnud tema elu aga palju aastaid ummikus – enda kinnitusel tarbis ta alkoholi ja uimasteid ning jäi 18aastaselt rasedaks. Ennasthävitavat käitumist põhjendab ta unustamissooviga.

2009. aasta sügisel peeti Polanski Zürichi lennujaamas kinni, kui ta oli parajasti teel filmifestivalile, et seal elutööauhind vastu võtta. Järgmise aasta kevadeni istus ta vahi all, kuni Šveitsi kohus jõudis otsusele, et palvet režissöör USA-le välja anda ei rahuldata.

Arreteerimise aastal saatis Polanski Geimerile kirja, kus seisis: «Tahan, et teaksid, kui kahju mul on, et olen su elu mõjutanud.» Sellest ajast peale olevat Samantha Geimer Polanskiga aeg-ajalt kirjavahetuses. «Kui jääd kogu eluks viha kandma, teed hoopis iseendale haiget,» vahendab veebileht Radar Samanthat.

«Ma ei andestanud talle mitte tema, vaid iseenda pärast. Andestamine ei ole nõrkus, vaid näitab tugevust.» Praegu rõhutab Samantha, et aastakümnete tagune seksiakt polnud mitte niivõrd vägivaldne, kuivõrd lihtsalt ebaeetiline ning Polanski olevat seda praeguseks mõistnud. Naise sõnul soovib ta režissöörile vabadust – et Polanski ei peaks enam kohtumõistmist kartma.

Polanski raseda abikaasa tappis mõrvarlik ususekt

Suurim Roman Polanski elu varjutanud tragöödia oli 1969. aasta augustis kogu maailma vapustanud jõhker veretöö. Polanski oli Euroopas filmivõtetel, tema näitlejast abikaasa Sharon Tate jäi Los Angelesse. Lapseootel Tate`il olid külas mõned sõbrad, kui maja jäi kurikuulsa Charles Mansoni ja tema mõrvarliku sekti teele – Manson ja tema jüngrid tungisid majja ning tapsid elajalikult kõik asukad. Polanski on öelnud, et kogu ülejäänud eluks jääb teda vaevama kahetsus, et ta viibis tragöödia ajal eemal. Polanski ja Tate jõudsid abielus olla poolteist aastat ning elulooraamatus nimetab režissöör seda oma elu parimaks ajaks. Polanski on praegu oma kolmandas abielus, tema prantsuse näitlejast kaasa Emmanuelle Seigner on temast 33 aastat noorem. Neil on tütar ja poeg. Kodus räägib poola päritolu režissöör poola keelt.

Toetus endiselt lapskallimalt Nastassja Kinskilt

Et Roman Polanskile on alati meeldinud lapseohtu neiud, tõestab, et 1976. aastal oli tal lühiajaline romantiline suhe 15aastase Nastassja Kinskiga, Saksa filmikuulsuse Klaus Kinski näitlejahakatisest tütrega. Kinski on Polanskit alati toetanud, väites, et nende suhe olevat jäänud flirdi tasandile ning Polanski olevat temasse suhtunud austusega. Samantha Geimeri süüdistusi nimetas Kinski naeruväärseiks ning märkis, et Polanski sunnitud pagulus Prantsusmaal olevat kaotus kogu Ameerika filmikunstile.