Eesti staažikaim kaskadöör: puhtalt selle tööga vorsti leivale ei pane (3)

"Kord olin ise autorooli taga ja trikk lõppes koomilis-dramaatiliselt, sest auto veeres ninapidi merre ja jäin pea alaspidi rippuma," meenutas Enar filmi "Püha Tõnu kiusamine" võtteid.

"Esimese asjana pidin raadiosaatja teel teatama, et kõik on hästi, aga kuna olin tagurpidi, siis libises raadiosaatja minu rinnaraskust vette. Teised olid väga sügavalt veendunud, et olen surnud," selgitas ta.

Triki koordineerija, kes Enarile appi tõttas, hakkas selle asemel, et teistele teatada, et Enar elu ja tervise juures on, hoopis veest raadiosaatjat õngitsema. "Kõik lõppes hästi, aga lustakas oli see etüüd."

"Põlema pandi mind viimati Von Krahli sünnipäeval, kui tegime Winny Puhhi laulust coverit ja selle ühe loo jooksul süttisin põlema kaks korda, mis oli päris tore," naeris kaskadöör.

Kuigi Enar ise pole põletushaavu saanud, on seda läbi elanud tema Soome partner Reijo Kontio, kelle käed kord kahjustada said.

"Ta ei jõudnud õigel ajal kustutaja juurde, sest ta hakkas ise laval kustutama asju, mis temast süttisid ja nii said tema käeseljad kannatada."

"Nagu elektrik on harjunud oma tööd turvaliselt tegema, siis täpselt sama asi puudutab ka mind. See on levinud väärarusaam, et minu professioon on ohtlik," selgitas Enar.

Töö keerulisus on tema sõnul aga hoopis teine küsimus.

"Ma ei teagi, kas õnneks või kahjuks on tööd ikkagi vähe. Liialdus oleks öelda, et iga kuu käin kaskadööritööd tegemas. Selle tööga vorsti leiva peale ei pane," selgitas Enar, kes käib igapäevast leiba teenimas hoopis Von Krahlis tehnikadirektorina, olles ise ka üks teatri asutajaid.15 aasta jooksul on mees kaskadöörina kaasa teinud rohkem kui 50. filmis. "Päris täpselt ma neid muidugi kokku pole lugenud."

Tegeleb hämamise ja inimeste petmisega

Õhulendudest, avariidest ja põlema süttimisest, on Eesti filmimaastikul Enari sõnul sagedasemad näitlejate erineval moel üles riputamine, kus järeltöötluses kustutakse ära trossid ja jääb mulje, et inimene lendab, ripub või hüppab.

"Viimati riputasin ühe näitleja puu otsa, kuhu ta oli siis filmi jaoks üles poodud," meenutas Enar, kelle sõnul filmi järeltöötlus muudab kaskadööri ülesandeks hoopis näitlejate juhendamise, tehnilise ettevalmistamise ja triki koordineerimise. "Kui näitleja munad on piisavalt suured ja tema füüsiline võimekus on normaalne, siis ei ole erilist põhjust üles riputada dublanti."

Poomise lavastamises Enari sõnul midagi keerulist pole, sest näitleja ripub reaalselt poomisköie asemel hoopis vesti külge kinnitatud turvanööri küljes.

"Põhiline on see, et me tegeleme hämamise ja inimeste petmisega," puhkeb Enar naerma.

Kaskadöör, kes kardab kõrgust

See, et Enar kõrgust kardab, tema tööd ei sega, vaid vastupidi, teeb selle turvalisemaks.

"Kui ei karda, on allakukkumine käega katsutavam ja tõenäosus kukkuda on suurem," nentis ta. Sinikaid ja luumurde tuleb tal ette hoopiski väljaspool tööaega, sest ka siis tegeleb ta ekstreemsustega. "Mul on omadus vigastada end väljaspool tööd vaba aega veetes. Objektil ei ole kunagi sellist asja juhtunud."

Kui Enar kõrvutab Eesti ja Hollywoodi filmide kaskadööritrikke, siis pole tema sõnul need üldse mitte võrreldavadki.

"Ameerikas on filmimaailm hoopis teistsugune, sest seal on efektsemate filmide eelarve sama, mis Eestis riigieelarve."