16aastane kohtunik Valdo jahilo: «Peopesad higistasid ja süda peksis!» (1)

Peenesse seltskonda sattus koolipoiss Valdo Jahilo tänu ühele teisele moodsale konkursile, mille ta kinni pani. «See oli Valeri Kirsi pilootprojekt: samal aastal oli koolilastele mõeldud iludusvõistlus «Pop-Mall». Ma ei mäleta, kuidas ja miks, aga mingil segasel põhjusel sellele konkursile ma sattusin ja veelgi segasematel asjaoludel õnnestus mul see noormeeste kategoorias võita,» jutustab Jahilo.

Täpsustades igaks juhuks kiiresti, et Pop-Malli tiitel jäi talle ainsaks tähelennuks ilumaailmas: «Nimest ei maksa end eksitada lasta, mingisuguseid modellitöösid sellega ei kaasnenud.»

Niipalju oli konkursi võidust ikka kasu, et Valeri Kirss kutsus värskelt auhinnatud Jahilo päris-missivõistluse hindamiskomisjoni.

«Nõuti, et žürii peab olema pidulikult riides, aga minul, 16aastasel õpilasel, polnud ülikonda ega kingi. Nõukaajal polnud neid ka kusagilt leida,» mäletab Jahilo, kuidas lõpuks ilmus ta naiseilu hindama isa ülikonnas, mis jätnud enam-vähem korraliku mulje.

Keerulisem oli olukord jalavarjudega. «Neid ma linna pealt ei leidnudki, käisime isaga mitmest poest läbi, vaatasime laenutustesse ja küsisime tuttavatelt – aga musti lakk-kingi polnud kusagilt saada,» jutustab Jahilo.

Lõpuks leppiski noormees halli värvi täistaldadega kingadega: «Natuke häbenesin, et polnud midagi jalga panna, aga vähemalt oli ülikond seljas ja kikilips ees, see andis enam-vähem piduliku mõõdu välja.»

Pidulik õhtu jättis noorele mehele vägeva elamuse. «Mäletan, et saalis oli hästi palju kauneid naisi, nende vahelt läbi kõndides mõtlesin, et vau, milline iluparaad!» meenutab Jahilo.

«Nii palju kui oli ilu lava peal, jagus seda ka vaatajate sekka saali.»

Žüriiliige Jahilolt sai maksimumpunktid üks tumedapäine kaunitar. «Nimi küll kahjuks ei meenu,» nendib Jahilo, kelle kolme esimese eelistuse seas figureeris ka võitja Heli Mets.

Otsuse langetamisest meenub Jahilole elav keskustelu žüriis: kes arvas, et Miss Estonia peaks olema ka osav suhtleja; kelle meelest piisanuks ainult ilust. «Kui pole kogemust ja traditsiooni, siis esimest korda ongi väga raske otsustada, mis kriteeriumeid hinnata ja mis on kõige tähtsam,» dotseerib Jahilo.

Muide, žüriiliikme tööülesannete hulka kuulus ka kandidaatidega tantsimine. «Sain kõigega kuidagimoodi hakkama, aga peopesad higistasid ja süda peksis rinnus. Missivalimistel kaunitaridele nii lähedal olla… ma ikka rabistasin ja närveerisin päris korralikult,» muigab Jahilo.