Aasta isa Aldo Kals: «Tänapäeva noored on suurepärased.» (11)

«Nii et kolm pauku ühel ajal,» paneb mälestus headest uudistest Kalsi muhelema. Tema kandidatuuri aasta isa tiitlile ei esitanud muide keegi tema perekonnaringist, vaid hoopis üks lähedane tuttav, kunagine matemaatikaõpetaja. Täna on Kalsil neljaski rõõmus sündmus: koos abikaasa Mallega tähistab ta 41. pulma-aastapäeva.

«Tunne on natuke, et kõrvust sikutatakse, aga hea on olla muidugi,» ei varja Kals ülevat meeleolu.

Mitte kõik päevad tema elus pole aga möödunud positiivsuse tähe all. Keskkoolis kaotas Kals nägemise. «Lapsepõlve mänguhoos said mu silmad kannatada ja Pärnu arstid soovitasid minna Tartu silmakliinikusse kontrolli. Seal oli üks kuulus tohter, kes ütles, et oh ei ole siin midagi, ainult üks liide silmas, mis väikese nõelatorkega lahti teha,» meenutab aasta isa.

Mõeldud – tehtud. Protseduuri tagajärjel sai ta õnnetul kombel batsilli, mis paari päevaga nägemise üldse röövis. Haridustee lõpetas Pärnu-Jaagupist pärit Kals juba Tartus Emajõe koolis, mille ajaloost aasta isa äsja trükki jõudnud raamat räägibki.

Muidugi pole silmanägemise puudumine Kalsi isakohustuste täitmises takistanud. Samuti vaegnägijast abikaasa Mallega on tal kaks poega: 1977. aastal sündinud Jaak ja 1981. aasta väljalase Mart. Nende kahe õnnestunud kasvatustöö isale tänavuse tiitli tõigi.

Et vanemad laste kasvamisel mingi asjaga hakkama poleks saanud, seda Kals ei mäleta. Raskem periood oli ehk poegade murdeeas. «Siis tuli neid natuke säästa, et nad haiget ei saaks sellepärast, et ema-isa on niisugused,» meenutab ta.

«Praegu elab kuldne noorus, nad on edukamad ja paremad, kui meie olime,» kiidab Kals tänapäeva noorsugu.

«Muidugi on aeg ka teine, maailm on lahti ja miski ei sega karjääriredelil liikumisel.»

Tähtsaim pedagoogiline põhimõte on Kalsi sõnul lihtne. «Eeskuju, ainult eeskuju!» rõhutab ta. «

Kui isa suitsetab ja ütleb lapsele, et ei tohi, pole sellisel õpetamisel mitte mingisugust kasutegurit. Või kui isa pole näiteks käinud koolis ega hinda haridust ja vaimseid väärtusi, siis ei tee seda ka lapsed,» teab Kals.

Haridus ja lai silmaring on tema kodus ilmselgelt au sees olnud. «Käinud ülikoolis, loevad raamatuid ja tunnevad maailma asjade vastu huvi,» on isa lastega rahul.

Vanem poeg Jaak on Tartu Ülikooli kliinikumis meditsiinidoktori kraadiga arst-õppejõud, noorem, Mart, matemaatilise statistika doktorant. Mõlemad on juba ka isad.

«Noorus on suurepärane. Kõik nende koolikaaslased trügivad ka haridusredelil edasi, kõik on doktorid või magistrid ja erakordselt tublid,» kiidab Kals. Jutte, et vanasti oli rohi rohelisem ja tänapäeva noored hukas, ei usu ta kohe kindlasti.

41. pulma-aastapäev on tähis, milleni ei jõua sugugi mitte kõik, kes altari ette astuvad. «Tuleb oma õnne hoida ja aru saada, et teda on ainult üksainus ja mitte rohkem,» selgitab Kals oma filosoofiat.

Kui pereväärtusi korralikult hinnata, siis ei saavatki midagi halba juhtuda. «Üksikemad, vanapiigad ja vanapoisid – need on õnnetud juhtumid, ei muud,» ohkab Kals.

Asjade seisus kedagi süüdistada või kellelegi näpuga näidata aasta isa ei taha. «Öeldakse, et üksi kakelda ei saa, eks ikka mõlemad pooled on süüdi.»

Ühte erinevust isade rollis on Kals iseenda ja oma vanemate põlvkonda võrreldes märganud: moodsad isad on perekonnaelus palju aktiivsemad ja pühendavad lastele rohkem tähelepanu. «Minu isa tegeles minuga vähem kui mina oma poegadega ja nemad oma lastega. Mitte et see mulle eriti häda oleks teinud, aga muutus on loomulikult positiivne,» mõtiskleb Kals.

«Kogu elu on niivõrd ilus olnud, lapsed lõpetasid klassid ja koolid, kõik on olnud nagu ülesmäkke minek ja üks suur rõõm,» on aasta isa elatud eluga rahul.

Aldo Kals

Sündinud 20. novembril 1945 Pärnu-Jaagupis, hariduselt ajaloolane.

Abikaasa Mall on majandusteadlane.

Pojad Jaak ja Mart, lapselapsed Johanna, Marie ja Pipi-Linda.