Mati Talviku elu arhiivides: teletöö on mind siia juhatanud juba tosin aastat (5)

«Mu teletööd on mind arhiividesse juhatanud juba tosina aasta vältel,» meenutab Mati Talvik oma teletegemisi sel sajandil. Läinud pühapäeval tõusis Talviku jaoks taas eesriie. Avalöök anti Mati viimaste aastate leivanumbriks saanud sarja «Ajavaod» kolmandale hooajale, mis sedapuhku keskendub esimese Eesti aja töösturitele ja ärimeestele.

Anno 2001 jõudis telelegend Mati Talviku juhtimisel eetrisse sari «Ainult kümme aastat», mis vaatles taasiseseisvunud Eesti vabariigi esimest kümnendit.

«Siis lähenes Eesti Vabariigi 90. sünnipäev ja ma valmistasin ette mammutsaate «Eesti aja lood», kus oli kindlasti üle 90 saate,» meenutab Mati Talvik.

«Algas sari tunniga, mil Hermanni otsa tõmmati sinimustvalge ja Saksa sõjavägi järgmisel päeval sisse marssis… Ja lõppes Stalini surmaga, sest ajaloolased ei olnud oma uuringutes lihtsalt kaugemale jõudnud.»

Loomulikult kõik leitu ja üles filmitu eetrisse ei pääsenud. Ülejäänud materjal oli tohutu ja sellest eostatigi sari «Ajavaod».

Talvik: «Need saated sündisid kuidas jumal juhatas. Polnud mingit erilist plaani, kalendrit ega järjepidevust. Kõik tulid risti-rästi. Ühel päeval oli killuke esimesest Eestist, järgmisel Nõukogude piirivalvurite «kangelaslikust» rahulike inimeste tulistamisest Põhja-Eesti rannikul gaasitöötajate päeval.

Siis oli vaja suured poliitikud ja pagulasvalitsused läbi käia. Nii asi arenes. Päris poolkogemata sündisid ka saated selle aasta tarvis, mis ootavad oma õiget aega.»

Sarja «Ajavaod» just alanud kolmanda hooaja saated keskenduvad sedapuhku esimese Eesti aja töösturitele ja ärimeestele. Näiteks tasub oodata portreed mööblitööstur Alexander Martin Lutherist.

Talvik: «Sisu on olemas, kaaned mitte, Eesti tunnustatud autokuninga Hans Vinnali lool, kes juba 1928. aastal autoõnnetuses hukkus ja seega kogu Eesti automüügi kümnete aastate tagusesse minevikku paiskas. Saade temast ongi selle tsükli veel valmimata viimane.

Pühapäevane saade klaasikuningas Johannes Lorupist võttis endalgi vee silma. Mõtle – inimene 42aastaselt Siberisse sõidutada ja seal esimese asjana maha lasta vaid selle eest, et sa klaasi ja kristalli teha suudad – see ei mahu inimmõistuse piiresse. Nagu ei mahu tavalise arutluse raamidesse, kuhu see mees sama rada tallates jõudnud oleks.

Põnevaks tõotab tulla ka saade kunagisest firmast Rauaniit. Oli lihtne ja samal ajal raske töö, sest taustategijate ütlused on väga vastuolulised. Väga põneva tagapõhjaga saade, mida hakkasime tegema juba kolm kuud tagasi, aga siis jäi ta seisma. Mitte kuskile suunda ei mõistnud edasi minna. Kuni lõpuks tropp iseenesest eest läks.»

Meie kaasaegsest ärieliidist kiputakse välja sõeluma umbes 500 tegelast ja nimetama neid Äripäeva edukamateks. Kui palju taolisi majandustegelasi esimese Eesti ajal edetabelitesse oleks mahtunud?

Talvik: «500 ei venita välja mingi valemiga. Hea, kui TOP 25-30 kokku veab, kelle tegudel mingit arvestatavat tulemust näeb. Umbes paarikümnest tuleb ka saadetes juttu. See oli tegelikult kõik üks punt, kelle ärid üksteisega väga läbi põimunud olid.»

Kui paljusid Eesti kunagisse ärieliiti arvatuid ajalugu üldse säästis. Ja kui paljusid mitte, sest kuulide ette kamandati ka tükk maad väiksemate tegude eest. kui kuulumine Eesti mõjukamate raha- ja tööstustegelaste hulka?

Talvik: «Jutt, kuidas keegi rahajõmm kirjutas oma arreteerimise eelses eluloos sõnad, et kodanliku võimu rasketes tingimustes olin ma sunnitud töötama pangajuhina, kõlab vist liialt bravuurikalt. Selliste lennukate avaldustega rahajõmmid eriti ei esinenud. Vähemalt ei olnud see omaenese istmikunaha tervisele väga kasulik.

Rusikareegel on selline, et pääsesid need, kes iseennast päästa oskasid ja tahtsid. Sõnaga – need, kes läände põgenema said. Mis kõige suurem ime – ega neid väga vähe polnudki. Peaaegu kõikidel suurärimeestel on aja märgina ikka keegi suguvõsa esindaja siin või seal maailma otsas välja «ujunud». Ja meiegi saatele kaasa aidanud. Kord astus meile poolootamatult sisse algselt Eestis puskariaparaate tootma hakanud, hilisema Eeesti suurima masinatootja Franz Krulli kolmanda põlve järeltulija. Pääsesid ka Kawe omanikud vennad Wellnerid. Ühe venna lapselaps on praegugi New Yorgis päris aktiivne tegija. Ja samuti meie saates osaline.»