Inimesed

«Tänu grusiinidele vabanes Eesti film kunsti-tegemise kompleksist.» (16)

Juhan Mellik, 2. november 2013 07:00
NAGU ÜKS SUUR PERE: «Mandariinide» meeskond – vasakult režissöör Zaza Urušadze, näitlejad Mikheil Meskhi, Giorgi Nakašidze, Lembit Ulfsak ja produtsent Ivo Felt. Esiplaa-nil Elmo Nüganen. Foto: ARNO SAAR
Kriitikutele Eesti-Gruusia film «Mandariinid» meeldib, juba on see võitnud ka auhindu.

«Hea lugu, mis peab ilusti algusest lõpuni vastu,» kõlab filmikriitik Jaak Lõhmuse lühihinnang kahe riigi ühisfilmile «Mandariinid» pärast esilinastust Tallinnas. «Üllatav, et Gruusias on tehtud film, mis kulgeb Eesti rütmis,» on Eesti Instituudi direktori Karlo Funki arvamus nähtu kohta.

Nüganenilt tugev roll

Film kirjeldab 1992 puhkenud Gruusia-Abhaasia sõda, kui kohaliku eestlaste küla viimased asukad Ivo (Lembit Ulfsak) ja Markus (Elmo Nüganen) jäävad keset konflikti veel mandariinisaaki koristama. Juhuse tahtel võtab Ivo enda koju kaks haavatud võitlejat kummaltki vaenupoolelt: tšetšeen Ahmedi (Giorgi Nakashidze) ja grusiin Nika (Mikheil Meskhi). Järgnevad konfliktid, leppimised ja paratamatu inimsaatuste traagika.

Vaikne ja rahulik on omadussõnad, mida Karlo Funk teose iseloomustamiseks kasutab. «See on justkui sõjafilm, aga samas täiesti kokkusulava näitlejaansambliga.»

Erilist kiitust teenib Funki käest, kes on näinud filmi korduvalt juba enne linastust, Elmo Nüganeni tegelaskuju Markus. «Stsenaariumi lugedes ei olnud teda samamoodi tunda, kuid Nüganen suutis ta niivõrd hästi välja mängida,» ütleb Funk.

Temagi on seda meelt, et filmi üheks tugevuseks on selle arusaadavus. «Lihtne ja selge, midagi ei jää kaadri taha. Ei ole vaja mingit sümbolit,» selgitab endine Eesti Filmi sihtasutuse peaekspert.

Lisaks oli sobiv «Mandariinide» tuleku ajastus. «Kontekst on hea, sest Gruusia film on viimasel ajal väga jõuliselt esile tõusnud,» ütleb Funk.

Gruusia tulevik on läänes

Grusiin Mikheil Meskhi kehastab filmi üht peategelast, haavatud grusiini Nikat. Oma kodumaa arengutee on talle selge: Gruusia tulevik on seotud läänega. «Abhaasias on praegu asjad täpselt samamoodi, nagu nad olid kakskümmend aastat tagasi,» kirjeldab grusiin olukorda regioonis.

See olevat ka põhjuseks, miks sealne meelsus kisub suurte naabrite venelaste poole. «Kui majanduslikult läheb paremaks, siis paranevad ka suhted abhaasidega.»

Millal see võiks juhtuda, pole mägede poja sõnul kindel.

Kuigi, mis puudutab tänapäeva noori inimesi, siis erinevalt filmis kujutatud vihkamisest pidavat läbisaamine kahe rahva vahel olema normaalne. Tuleviku suhtes on Meskhi optimistlik, igal juhul ei jätku tal kiidusõnu pikalt võimul püsinud endise presidendi Mihhail Šaakasvili kohta. «Ta oli halb inimene, lääs sulges silmad selle ees, mida ta tegi.»

Sarnaselt filmi Gruusia esilinastusega pälvis «Mandariinid» minuteid kestnud püstijalu ovatsioonid ka Tallinnas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee