Eestil oli jah see lõbus eripära, et nõuka ajal jagasid kohalikud estraadiartistid kõik maailma popimad lood isekeskis ära: sina laulad seda, mina toda. Nõnda kinnistusidki rahva teadvusse Heli Läätse, Orumetsa, Nuude, Joala, Loobi ja Pihlapi laulud. Nüüd, kapitalismi ajal on muusika vallas uued veidrused (super-hüper-ülipüüdlikkus autori, esitaja ja levitaja õigustega seoses). Aga eks minagi mäletan hästi eri eesti lauljate 'personaalseid' laule. Ja tegelikult on see tore, et toona polnud laulmine puhas äri nagu tänapäeval suvasisuga CD-sid produtseerivatel süldiööbikutel. Iga laulja otsis ikka oma laulu! Heli Läätse lauluvalik on ses suhtes mu meelest väga õnnestunud. Meeldejääva meloodiata (st. mida ei saa järgi vilistada) lugusid ei fänna ma tänapäevani.
Uskumatu,kelle eeskujuks võtsid !!!2. november 2013, 10:22
Sellisel juhul tuleb teilgi kasutada võltspaatost,imalate ja primitiivsete emotsioonide jägamisega vanamooridele ja aina piiluda rahakotti,palju siis ka tiksus...Leidke ikka OMA ja põlake magusat sentimenti,nagu jäksate.OLGE MEHED !
KOMMENTAARID (5)