«Unustatud prints,» märgib ajakiri Time oma värskel esikaanel. Kaanelugu kõneleb Briti kroonprintsist Charlesist, kelle mõtetest on avalikkus osa saanud jahmatavalt harva. Ka kõnealuses loos räägivad printsist tema sõbrad, kelle väitel näeb Charles eesootavat kuningapõlve nagu trellitatud vanglat.
Prints Charles (64), kuninganna Elizabeth II neljast lapsest vanim, kellest pärast ema surma saab Briti kuningas, on meedias alandatud glamuurse printsessi Diana tiivaripsutajast abikaasaks, kes polevat naist iialgi armastanud ega abielupäevilgi suutnud käsi eemale hoida oma noorpõlvearmastusest (ja praegusest abikaasast) Camilla Parker Bowlesist. Väga vähe on kirjutatud sellest, mida Charles ise tunneb ja mõtleb, mis on tema kired ja eesmärgid.
Kui printsess Diana kurtis 1995. aastal oma õnnetut abielu skandaalsele teleajakirjanikule Martin Bashirile tunnipikkuses intervjuus, talus Charles talle pärast seda osaks langenud halvakspanu stoiliselt. Kuigi ta on ta läbi aastate käitunud kuninglike kommete kohaselt väärikalt ja vaoshoitult nagu troonipärijale kohane, selgub värskest ajakirja Time kaaneloost, et seda koormat pole kerge kanda.
Time puhus juttu poolesaja Charlesi lähikondse ja sõbraga, kes maalisid printsist üllatavalt liigutava pildi. Anonüümne kuningapalee teenistuja väidab ajakirjas, et vastupidiselt tabloididest läbi vilksatanud kõlakatele, nagu ei jõuaks vananev prints ema lahkumist ära oodata, ei kibele Charles põrmugi troonile. Ta lootvat hoopis, et suudab enne täita kõik oma soovid ja unistused, kui tema seljataga sulgub raudne uks ja ta näeb edaspidi maailma ainult läbi oma kuningliku puuri kuldsete trellide.
Kui see väide kulutulena meedias levis, tõttas Charlesi pressitiim tulekahju kustutama – printsi tõelised mõtted polevat sugugi niisugused. Ka ajakirjaloo autor väitis seejärel BBC-le, et tsitaat olevat kontekstist välja kistud ning sellega polevat mõeldud mitte seda, et Charles ei tahagi kuningaks saada, vaid ta tundvat, et talle on alles jäänud liiga vähe aega.
Printsi on seni valesti mõistetud?
Time’i ajakirjanik Catherine Mayer rõhutab, et nii tema kui ka lõviosa teistest on Charlesi seni valesti mõistnud. «See kehtib nii suure pildi kui ka väikeste detailide kohta,» kirjutab Mayer ajakirja kodulehel (detailidest nii palju, et muu hulgas õhkab printsi lähedane sõbranna näitleja Emma Thompson ajakirjaveergudel, et Charlesiga tantsimine olevat parem kui seks).
BBC kirjutab Time’i loole viidates, et kuna kuninganna pole oma 87 eluaasta juures enam nii kepsakas vormis, ootab printsi lähiaastatel ees suurem kohustuste koorem kui kunagi varem. Juba praegu tuleb tal tihti sõita ema esindama kaugetesse maailmanurkadesse, kuhu too ise ei jõua.
Time vihjab, et Charles ei võtnud lisakohustusi enda kanda rõõmust käsi plaksutades, vaid rõhuva tundega – ta pole isegi veel kuningas, kuid seisuse paine vajub juba raskelt tema õlgadele. Prints soovivat jätkata oma suurima kire – keskkonnaküsimuste ja heategevusega.
«Tunnen rohkem kui kunagi varem kohustust siin maal igaühe eest seista ja asju paremaks muuta,» sõnas Charles, kelle üks heategevusprojekte on aidata noortel tööd leida või oma äri alustada. Prints kartvat, et kuningaseisus ei jäta selleks enam piisavalt aega ja päriselt südant närivate küsimuste asemel tuleb tal end tüütutesse kohustustesse matta.
Pärast veeklaasis tormi üles keerutanud tsitaatide ilmumist avaldas Daily Mail tuntud ajakirjaniku Selina Scotti reportaaži 1991. aasta kohtumisest Charlesiga. «Sa oled õnnelik inimene, Selina,» olevat prints tookord öelnud.
«Sina ei pea enda elu minut minutilt, tund tunnilt, päev päevalt ette plaanima.»
Saatus määras soovimatu elu?
Scott, kes kohtus tollal Charlesiga telekanalile ITV valminud filmi tarvis, meenutab, et tookord printsiga rannal jalutades ja söömas käies õppis ta teda hästi tundma. «Ma ei unusta iialgi, kui ta mulle ütles: tihti tunnen, et olen täielikult lõksus.»
Scott kahetsevat väga, et ta tookord printsi sel teemal rohkem ei pinninud. Kui ta üritas mõni aeg hiljem lisa pärida, olevat Charles rannal mõtlikult valgeid laineharju põrnitsenud. Ajakirjanikule olevat jäänud mulje, et Charles unistanuks teistsugusest elust, kui talle saatuselt määratu. «Ta on minu silmis mees, kes võitleb kummitustega,» kirjutab Scott.
«Arvestades tema iseloomu ja isiksust, ei oleks ta niisugust elukäiku endale ise valinud.»
Scott julgeb kinnitada ka seda, et Diana traagiline surm 1997. aastal ja selle järelkaja (vandenõuteooriate esirinnas troonivad spekulatsioonid, et Dianalt elu röövinud liiklusõnnetus oli tegelikult häbistatud kuningakoja tellitud mõrv) rõhuvad Charlesi palju rängemalt, kui ta välja paista laseb.
Kommentaarid