Inimesed

Ivo Linna: «Istusin pärast kontserti tükk aega, õnnis naeratus näol.» (3)

Silja Paavle, 30. oktoober 2013, 07:00
SIIRAS RÕÕM: «Jess! Ma sain hakkama!» rõõmustasid Maarja küla noored, kui pärast koos Ivo Linnaga laval laulmist saali tagasi tulid. Samamoodi rõõmustas ka Ivo Linna, sest tema ja näitlejate esinemine pani teatrisaalitäie rahvast kaasa laulma ja tantsima.Foto: MARI LUUD
Maarja küla heategevuskontserdid on tänavu pühendatud Ivo Linna lauludele.

«Seda ei juhtu väga sageli, sest eestlased on tagasihoidlikud. Aga mõnikord tekib laval eriline aura ja kui see kandub saali, siis kõik tantsivadki,» rõõmustas Ivo Linna pärast esmaspäevaõhtust Maarja küla heategevuskontserti.

Nõusse jäi ta seda parema meelega, et on intellektipuudega inimeste eluga kursis. «Mul on Saaremaal üks sellise puudega sõber, kellega suhtlen sageli. Kui ei kohtu, siis helistame. Ja ta kingib mulle oma pilte,» seletab laulja.

Näitlejad andsid lauludele värskust

Pärast sarja esimest kontserti Tartus teatris Vanemuine tunneb Ivo Linna end õnneliku ja rahulolevana. «Kontsert kestis koos vaheajaga kaks tundi ja 45 minutit. Tavaliselt tunduvad nii pikad kontserdid hiiglaslikud ja venivad. Esmaspäeval tundus aga, et see kontsert oleks võinud veelgi kesta,» muheleb Linna ja lisab, et kui ta oleks üksi laulnud, oleksid kuulajad ära väsinud.

«Igal lauljal kujuneb välja ju oma rutiin. Aga näitlejad tegid laule ka ümber ja andsid neisse värsket vunki. Kuramuse toredalt tuli kõik välja!» jagub lauljal üksnes kiidusõnu.

Linna muigab, et tal oli enne raske ette kujutada, kuidas kutselised lavatähed, nagu Katrin Pärn ja Raivo E. Tamm, enne lavaleminekut pabistada võivad. «Aga nad tegid seda ja see oli südantsoojendav, sest ma tean ju omast käest, mida selline pabin tähendab. Sel korral mina väga ei pabistanud, sest minu osa oli ju väiksem,» kõneleb Linna.

Kas mõni laval kõlanud laul oli mahuka repertuaariga Linnal ehk endalgi meelest läinud? «Ma mäletasin kõiki laval kõlanud laule, kuigi mõne esmaesitusest on möödas üle 40 aasta,» ütleb laulja.

Tõsi, mõnda kontserdil esitatud lugu pole ta tükk aega laulnud ega laula ka enam. Näiteks «Rublane ring» Maarius Pärna esituses. «Ja laulu «Nukker õhtu» pole ma laulnud alates 1972. aastast,» lisab Linna, et istus pärast kontserti tükk aega, õnnis naeratus näol.

Kontserdi järelpeol kutsusid Maarja küla elanikud Ivo Linna oma lauda sööma ja suutsid teda taas üllatada. «Nad olid üllatavalt hästi mu eluga kursis ja uurisid, kas ma veedan rohkem aega Muhu saarel või Tallinnas ja millega ma muidu tegelen. Mõnel olid ka mu plaadid olemas,» räägib Linna.

Kui tahad õnnelik olla, hakka aednikuks

Sellega, et tema lauludega kogutakse tänavu raha aiandusmaja ehitamiseks, on ta igati rahul. «Ütleb ju vana rahvatarkuski, et kui tahad kogu elu õnnelik olla, hakka aednikuks. Looduses toimetamine kosutab kõiki ja teeb õnnelikumaks. Eilne kontsert tegi vist ka,» muheleb Linna, keda Maarja küla elanikud pärast kontserti siiralt ja südamlikult laval kallistasid ja kellega koos lõpuloo «Suvi» ette kandsid.

Maarja küla kontsert on ühiskonda kasvatanud

«Sel kevadtalvel kohtasin kodutoidupoes ühte noort meest, kes mind teretas ja uuris, kuidas mul läheb. Esialgu ei saanud ma aru, kes ta on. Siis aga meenus, et ta on üks Maarja küla elanikest,» rääkis Maarja küla heategevuskontserdi «Kuula, palun!» üks korraldajaid Anu Tonts Tartu kontserdi avakõnes.

Hiljem on ta seda noort meest jälginud ja teab, et ta tunneb end tööl hästi ja saab seal suurepäraselt hakkama. «Ta tundub teistsugune kui siis, kui ma teda Maarja külas nägin. Talle on lisandunud soliidne hoiak ja väärikus,» ütles Tonts.

12 aastat tagasi, kui Maarja küla heaks kontserte korraldama hakati, ei olnud puudega inimesi tänaval eriti näha. Nüüd aga on pilt sootuks teistsugune. «Sellele on palju kaasa aidanud ka Maarja küla heategevuskontsert. «Me oleme mõistnud, et meil kõigil on vaja oma kohta ning tunda end kuskile kuuluvana, meil on vaja oma tööd. Me oleme selle töö aastate jooksul üheskoos ära teinud,» tänas Tonts nii laulvaid näitlejaid kui ka publikut, kes kõik need aastad intellektipuudega inimeste kodu piletiostuga toetanud on.

Laul võttis näitleja jalust nõrgaks

«Järgmine näitleja esitab laulu, mis on esimene, mille ma 1968. aastal lindile laulsin,» juhatas Ivo Linna sisse Vanemuine näitleja Priit Strandbergi esinemise.

«Aga ta laulab seda tuhat korda paremini kui mina omal ajal!» kiitis Linna. Priit Strandberg ei teadnud, et laul «Armastan vaid sind» on Linnale nii oluline.

«See lõi jalad alt ära,» tunnistas ta.

«Rublane ring» on Ivo Linna jaoks tohutu piin

«Järgmine laul on minu jaoks olnud tohutu piin. Olen seda laval laulnud umbes seitse korda ja ilma segamini minemata pole saanud. Ma olen seda kartnud nagu tuld ja mina seda enam ei laula,» ütles Ivo Linna enne Maarius Pärna esinemist.

Ta lisas, et ei teadnud, et Linnal selle lauluga viperusi on olnud. Pärn valis «Rublase ringi» esitamiseks ise, sest soovis muidu rahulikumate Linna lugude vahele tuua veidi särtsu. «Ja pealegi – kuigi see laul on kirjutatud 1981. aastal ja tänapäeval on mõned asjad muutunud (näiteks automargid), töötavad need rublase ringi süsteemid jätkuvalt,» rääkis Pärn, kes esines Maarja küla kontserdil juba neljandat aastat.

Karol Kuntsel: esimest korda laulsin Ivoga viiesena

«Mul on olnud kaks korda au koos Ivo Linnaga esineda,» ütles enne esinemist Vanemuise teatri näitleja Karol Kuntsel.

Esimest korda tegi ta seda viieaastasena Saaremaal Tornimäe kultuurimajas. «Ivo Linna laulis laulu «Suvi» ja kõik lapsed kutsuti lavale,» meenutas Kuntsel.

Teist korda esines ta Linnaga koos esmaspäevasel kontserdil ja esitas laulu sügisest. «Kui ma nüüd kolmandat korda peaksin veel temaga koos esinema, laulan talvest,» lubas ta.

Üks kontsert tuleb veel

Heategevuslikus sarjas «Kuula, palun!» on ees veel üks kontsert – 4. novembril Tallinnas Vene kultuurikeskuses, kus laulvad näitlejad samuti Ivo Linna laule esitavad. Eelmise 11 aastaga on laulvad näitlejad Maarja küla toetuseks kogunud üle 130 000 euro, tänavuse kontserdi tulud lähevad aiandusmaja ehitamiseks. Maarja küla on intellektipuudega noortele mõeldud küla Põlvamaal, kus elab, õpib ja töötab 65 erivajadusega inimest. Erinevalt passiivsetest hooldekodudest on Maarja küla missioon õpetada noori iseseisvalt eluga toime tulema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee