MAIASMOKK: Kuigi hüäänid on maiasmokad ja söövad looduses meelsasti magusamaid puuvilju, siis kõrvits tundus neile mitte mekkivat. Olulisem oli sealt seest kätte saada keedetud liha.Foto: TEET MALSROOS
Inimesed
28. oktoober 2013, 07:00

Kõrvitsapidu tõi loomaaeda elevust (2)

Kui laupäeval Tallinna loomaaias toimunud kõrvitsapidu pakkus inimestele lusti ja võimalust kaeda loomaaia asukate käitumist nende toitmise ajal, siis loomad olid esmalt pigem segaduses kui vaimustuses.

Nii näiteks suhtusid pintšetamariinid nende puuri pistetud punnis viinamarjasilmadega kõrvitsanäosse väga ettevaatlikult: julgemad üritasid kollast tegelast nuusutada ja käpaga ettevaatlikult puudutada. «See on nende jaoks ju võõras asi, järsku on ohtlik ja ründab. Või isegi hammustab!» kommenteeris pisikeste primaatide tegevust Tallinna troopikamaja perenaine Imbi Taniel.

Lõvi lõhkus kõrvitsa ära

Piisonid põrnitsesid nende aeda tekkinud kõrvitsamemmesid vägagi umbusklikult ning üksnes juhtisane tegi memme poole mõned julgemad sammud. «Tema peaajus toimub praegu võrdlus: kas ta on sellist inimest varem näinud? Kas üldse on olemas sellist inimest? Hirmuäratav on see igatahes,» selgitas loomade ettevaatlikku käitumist loomaaia giid Rando Kuustik.

Ning lõvi, kellele serveeriti lihatäidisega kõrvitsat, sai Kuustiku sõnul kohe aru, et see ilmselge petukaup. Aga et lõvile meeldib mängida, veeretas ta kõrvitsat veidi oma puuris kui palli ja lõpuks lõhkus selle liha kättesaamiseks hoopis ära.

Elevant vohmis mõnuga

Elevandidaamid Fien ja Draay pidid passima öises puuris, kuniks vaatamata vihmasele ilmale kõrvitsapeole tulnud poolsada inimest jõudsid nende puuride ette. «Fien pasundas hommikul pahaselt küsides, mida see nüüd tähendab – õhtu pole ju veel käes!» muheles talitaja Marika Hiob, ulukihoolde meister.

Puurist välja lastud daamide kõhtu kadusid kõrvitsad igal juhul kiirelt.

Jõehobud Hippo ja Huppa aga kõrvitsaid nähes basseinist välja ronimisega ei kiirustanud, sest ebatavalisel ajal puuri söögi toomine tähendab neile seda, et toidu sisse on peidetud ravimid. Sel korral vedas ja mõlema kõrvits oli täidetud meelispaladega: Huppal punase peedi ja Hippol pirnidega.

Teist aastat toimunud kõrvitsapidu tõi lemmiksuutäisi kõikide loomaaia asukate päeva ning pakkus inimestele põnevat võimalust uudistada, kuidas loomad nende toitmise ajal käituvad. Vürtsiks loomaaiatöötajate kommentaarid loomade toitumiskäitumisest.

Elevust tõi pidu aga loomadegi päeva, sest nagu lausus Rando Kuustik: loomaaia loomade põhilisim probleem on igavus.

Nende kõrvitsasöömist vaatama tulnud inimesed pakkusid loomadele aga pisutki meelelahutust.

See, et loomaaias loomi külastajate silma all kindlal kellaajal toidetakse, ei ole Tallinna loomaaias igapäevane.

«Me oleme mõelnud hakata seda iga päev tegema, kuid seda on keeruline korraldada,» selgitas Anne Saluneem, loomaaia I zoo-osakonna juhataja asetäitja.

«Loomade toitmine toimub erinevatel aegadel ja kunagi ei tea, kui palju toidu ettevalmistamisega aega läheb – mõnikord on vaja näiteks liha sulatada. Ja mõnikord on töötajad haiged ja me ei saa teda kellaajaliselt asendada. Aga kui lubatu ei toimi, valmistab see külastajaile pettumust.»