Siis kui ilmusid Aarma esimesed raamatud, polnud veel nii palju sellelaadset kirjandust kui praegu. Seetõttu olid nad tol ajal igati huvitavad. Kas inimestel on tõesti kombeks kõik hea unustada? Alles oli kui Kaika Lainest leiti põhjust et rääkida halba, nüüd siis Aarmast. Kummaliselt negatiivsed olete.
mäletan hästi ja meenutan - suht eakas,7024. oktoober 2013, 15:16
Kurb on meenutada ,kui oli võimalusi kuulata ja lugeda materjale ärplevat G.Aarma juttu oma kohtumistest maailmakuulsate kuulsustega - islkikult olen kah istunud pika laua taga või samas ruumis kõrgete kuulsustega ja ametnikega - see ei tähenda veel, et kohtunud. Sama ärpleja ka Jüri Aarma, vägagi ebameeldivaks ennast rääkimistega teinud. Gunnar aga tarkuseterakesi pildus küll ja need kuluvad ära praegugi ,kuid mingi geenius ja imetegija ta pole olnud küll mitte. Uurige natuke ajalugu. Palju materjale saadud / ärastatud / ju vanadelt tarkadelt vaimuinimestelt mujalt maadest. Ka Mang palju materjale laenab astroloogidelt teistest maadest ja vene tegijalt Zarajevilt, lausa sõnasõnalt võetud tarkust enda oma pähe võtnud. Raamatuid aga tasuks lugeda ja tarkusi meelde jätta.
Ma ei tea miks Jüri Aarma ei maini seda isa õpetust nüüd sest Gunnar ise rääkis sellest juhtumist avalikel loengutel. Ei teinud saladust. Mina ka siis ei hakka seda välja rääkima sest nüüdne põlvkond siin on niigi puuga pähe saanud ja ei jaga peale burksi õgimise ja energiadringi joomise maailmast mitte mõhkugi. Vt. näiteks mida kah lugenu kokku siia kirjutas...
hispaania sõjas tappis, poos ja keetis elavalt kõiki Stalini vastaseid tappis aafrikas taburetil istudes rohkem ninasarvikuid kui keegi enne teda sai brittidelt ka hüüdnime aafrika ninasarvik
Nad teevad alati seda ja iga jutu peale, ja vahet pole, kes see või too parasjagu on. Kukkuraadios on alati sõnavõtjade hulgas keegi vanainimese häälega mees, kes alailma ainult negatiivseid arvamusi pritsib. Siis siin on keegi, kes alailma teiste kirjavigu kritiseerib, tehes neid samaaegselt ise juurde. Ka mina loen peale "klõpsu" ja leian ise ka oma kirjatükist samuti vigu, mida ma varem ei märganud. Siis on veel keegi, kes paneb kirjutise taha vaid miinuseid, olgu kirjutis nii heatahtlik kui tahes. Viimane paneks ka vaid punkti järele miinuse. Üks paneb vähemalt 10 hüüumärki lause lõppu; keegi kirjutab vaid suurte tähtedega jne.. "Issanda loomaed" on ju suur, ma usun, et nad pole haiged inimesed, kuid "Aiged" on nad kindlasti.
G.A. ei olnud mingi unistaja ega ka fantaseerija. Tol ajal tema raamatud võisid tekitada paljudes võõristust. Praegu leidub tema tõdede kopeerijaid ja levitajaid igal pool. Paksu papi eest.
Oled vanaks jäänud, et nostalgiaga tegeled. Kõige austuse juures sinu isa suhtes,usun siiski oma vanaisa poolt antud iseloomustust sinu isa Gunnari kohta, et tegemist oli suure fantaseeiaga ja unistajaga, kus tõtt oli vähe. Tema põlvkonna inimesed suhtusid tasse kerge huumoriga, et vana pajatab väljamõeldud fantaasiaid.Minu teada sinu isa Gunnar joodik ega alkohoolik ei olnud, aga Hemingwei seda oli, suri ju joomarina.
Lugege internetist G.Aarma vestlusi Tonu Trubetskiga. Tegemist on kaasaekse Eesti muinasjuttude kullafondiga. Saate tosiselt hea tuju. See et vana mees oma raskest elust muinasjutu tegi saan ma veel kuidagi aru, kuid , et reaalses maailmas elav poeg seda usub on muidugi raske juhus..
Hihihiii! Miinusteladujatest on näha, milline on keskmise "vaimukõrgus". Aga mida nendest kollase kirjanduse lugejatest ikka tahta. Seebikad, sugutung ja söömine on nende kitsukese maailmavaate põhiolemus.
Ja lisaks veel: kui inimene otsib, siis ta ka leiab. Õige tekitab südamesse sooja ja pühaliku tunde. Ebaõige aga vastikustunde, nagu oleks sulle musta pori näkku paisatud...
Katsu natuke tagasi tõmmata oma lollustega. Kui sa aru ei saa, siis pole midagi teha. Tunnista endale, et sa ei saa aru. :) Õpetaja ja "õpetaja" vahel on suur vahe. Neid sharlatane ja ennast "targaks" nimetanud petiseid on tänapäeval hunnikute viisi. Kuid tõelised Targad sünnivad vaid teatud ajavahemike järel... Mulle meenub mu enda kohtumine Temaga. See polnud juhuslik. Nimelt pusisin tol korral ühe huvitava vaimse küsimuse kallal ja lõin juba käega, et ilmselt pole mul veel aeg seda teada saada. Siis aga näidati mulle unes ühe vana Targa mehe nägu ja mu pilk suunati tema lõual olevale armile. "Temalt saad vastuse." Ärgates imestasin ja mõtlesin, kes see inimene võiks olla. Huvi pärast olen lasksin isegi mõnel meie "kodukootud shamaanil" vaadata ja uurida, kes see inimene võiks olla. Naljategijad. Mitte muhvigi nad ei näinud.:) Siis aga möödus 5-6 aastat ja ühel loengul kohtasin Teda, Ta vaatas mulle korraks silma ja ütles vaid ühe lause: "Tulge minu juurde." Võtsin julguse kokku ja läksin. See, mida Ta ise mulle hakkas rääkima, oli seesama lõik vaimsusest, mille kallal tol korral pusisin. Mu pilk langes Tema lõuale: seal oli arm. Samasugune nagu unes... Nii kohtutakse oma Õpetajaga...
Me kõik jääme vanaks... Ja sellega on nii, et mida vanemaks saab inimene, seda nooremaks muutuvad ta vead. Nii ütles kord mu vanaisa. Küllap see käib ka nooruse luulude kohta.
Väga huvitav. Kavatsen täna raamatukokku minna ja sealt vastavat kirjandust leida. Kritiseerijatele niipalju,et kõik kes meist targemad on ei ole kohe mitte lollid.
Gunnar Aarma kirjutas oma suuuuuurtest kohtumistest vägevatest ja kuulsatest kokku muinasjutte, pole seal kübetki tõtt .... ilmselt vaid unenäod. Kõige toredam oli lugeda, kuidas Gunnar õpetas Renault´ autofirmat, et neil koostekonveier vale ilmakaare järgi paigaldatud .... ja nad lammutasid ja monteerisid terve (!) tehase uuesti :D .... lugege neid mälestusi ... ha ha ha
Olen minagi lugenud hr Gunnar Aarmaa raamatuid, on head ja lihtsad lugeda ja annab mõistmist erinevate olukordadega toimetulekuks, suurem osa tema raamatuid suht kapsaks loetud laste ja sõprade poolt. Arvan,et sapipritsijaid rahuneks maha kui loeks mõnda tema raamatutest. Huvitav millal Gunnarile ausammas ja pink tehakse?
KOMMENTAARID (31)