OMAENDA LEMMIKUGA: Papagoitaltsutaja peab koos abikaasaga kahte rääkivat Aafrika hallpapagoid. Robbie (pildil) tunneb mitutsada sõna. Foto: TEET MALSROOS
Inimesed
22. oktoober 2013, 07:00

Papagoid saavad Eestis varjupaiga (13)

«Meil on koerte-kasside varjupaigad ja hotellid, aga lindude jaoks midagi sellist veel ei ole. Tegelikult on väga õudne, et inimesed, kes ei saa või ei taha enam lindu pidada, lasevad ta sageli lihtsalt aknast välja,» tõdeb Eesti ainus koolitatud papagoitaltsutaja Katarina Bright.

Seni on ta kodutuks jäänud puurilindudele ulualust pakkunud oma katuse all. Uuel aastal rajab ta Raplamaale papagoikeskust, mis selle mure lahendaks.

«Paratamatult kolivad inimesed kokku või lahku ega saa alati lindu uude koju kaasa võtta. Või avastavad nad, et ei sobi äsja võetud linnuga kokku. Kui nad teavad, et on olemas papagoikeskus, toovad nad sulelise sinna,» loodab Eestimaa Loomakaitse Liidu papagoide ekspert Katarina, kes on kolm aastat kodutuile papagoidele uusi omanikke otsinud.

«Olen neid õnnetukesi enda juurde võtnud, aga tegelikult pole õige oma kodust sellist hullumaja teha: mul on olnud kõige rohkem üheksa papagoid, see oli minu jaoks liig,» meenutab naine.

Veebruaris esitaski Katarina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile äriplaani, nüüdseks on kindel, et Euroopa Liit rahastab lõviosas Baltikumi esimese papagoikeskuse rajamist. Peale varjupaiga, kust saab endale lemmiku võtta, tuleb 100ruutmeetrisele pinnale ka linnuhotell, mis majutab sulelist sõpra, kui omanik reisil on. «Peamiselt on see mõeldud papagoidele, aga sinna võib tuua ka teisi kodulinde,» kinnitab Katarina. Esialgu mahuks ära sadakond lindu.

Samuti tuleb keskusse linnukliinik. «Soovin, et kahel päeval nädalas oleks olemas linnuveterinaar, kes kontrolliks kohapealsete lindude tervist ja võtaks vastu linnuomanikke, kes haige lemmiku kaasa toovad. Kaugeltki igas loomakliinikus ei ole praegu linnuarsti,» möönab papagoitaltsutaja.

Konverentsiruumis hakkab ta korraldama koolitusi linnupidajaile ja loomapoemüüjatele.

«Keskus tuleb meie enda maa peale, natuke Märjamaalt välja Via Baltica äärde. Hoone on meil olemas, aga seda tuleb renoveerida. Põhiliselt on vaja teha siseehitustöid, natuke ka fassaaditöid,» ütleb Katarina.

Uksed loodab ta avada kevadel.