TANTSUÕPETAJA KINDEL KÄSI: «Kui inimesel on tahe, siis saab temast kindlasti asja,» usub tantsuõpetaja Villiko Kruuse (esiplaanil) ja püüab viimase hetkeni oma staaridest õpilasi näosaate proovides innustada.Foto: tv3
Inimesed
19. oktoober 2013, 07:00

Tantsutreener eesti meeste tantsuoskusest: kõiki on võimalik tantsima õpetada (5)

«Enne tantsuplatsile minemist napsitatakse ikka julguse pärast,» ütleb WAF-kooli ja saate «Su nägu kõlab tuttavalt» tantsuõpetaja Villiko Kruuse, kes arvab, et tagasihoidlik eesti mees söandab vaid vindisena ööklubis tantsu vihtuda.

Villiko Kruuse, kes on juhendanud vanuse ja oskuste poolest erinevaid tantsuhuvilisi, usub, et kõiki inimesi on võimalik tantsima õpetada. «Kui inimesel on tahe, siis saab temast kindlasti asja,» arvab ta.

Öeldakse, et eesti mees on tantsulõvi. Mida arvab Villiko meie meeste tantsuoskusest? «No see oleneb nüüd, millisest mehest me räägime. Kas sellisest, kes käib kuskil üritustel tantsimas või on selle alaga tihedamalt seotud. Oluline on ka vanus. Aga kui võtta tavaline mees, kes käib klubis tantsimas, siis ütleme nii, et kui väike naps on sees, on ju kõigil näpud püsti,» naerab ta.

Üldiselt on Villikole jäänud mulje, et meie mehed ikkagi oskavad tantsida. Aga miks on neil vaja tantsupõrandale jõudmiseks vägijooki pruukida? «Eks ikka julguse pärast. Tavaliselt minnakse klubisse ka teatud eesmärgiga – et endale kaaslane leida. Ja neid, kes klubis üldse jooki ei võta, on ilmselt väga väike protsent,» arvab ta.

Kuid usub, et kahtlemata on ka selliseid mehi, kes diskoteekides puhtalt tantsimise pärast käivad.

Tantsija peab tunnetama muusikat

Villiko meelest on tantsutrennid poiste seas üha populaarsemaks muutunud. «Näiteks hiphoppi ja breiki tantsivad paljud noored, aga sellistes tantsulisemates trennides nagu šõutants käib poisse ikkagi vähe,» ütleb ta, et on märganud ka üha suurenevat huvi võistlustantsu vastu.

«Tõuke selleks andis kindlasti saade «Tantsud tähtedega».»

Ka Villiko leidis tee nüüdisaegsete tantsude juurde võistlustantsu kaudu. «Minu puhul oli lihtne – kui ma olin viieaastane, pani ema mu sunniviisiliselt võistlustantsutrenni ja nii kõik alguse saigi,» lausub ta.

Alguses polnud Villikol küll asjast eriti vaimustuses, kuid mõni aasta hiljem hakkas tantsimine talle meeldima ja nüüd on temast saanud üks Eesti tuntum tantsutreener.

Üheks oluliseks omaduseks tantsija juures peab Villiko muusika ja rütmi tunnetamist. Kuid milliseid raskusi on tema õpilastel tantsimisega olnud? «Probleemid on täiesti individuaalsed. Näiteks on selliseid trenni tulijaid, kes arvavad, et nad oskavad väga hästi tantsida, kuid tegelikult see nii pole. Neid õpilasi on raskem tantsima õpetada,» ütleb Villiko, kuid lisab, et kui on tahet, saab neistki kindlasti asja.