Inimesed

Benedict Cumberbatch: Julian Assange’i saadetud kiri võttis mul seest kõhedaks! (3)

Katrin Pauts, 17. oktoober 2013 07:00
KÕRGE LENNU ALGUS? Benedict Cumberbatch on viimastel aastatel saanud märkimisväärseid rolle ning pürgib filmimaailma eliiti. Foto: AFP
Julian Assange Briti näitlejale Benedict Cumberbatchile. Kurikuulus lekitaja soovitas tungivalt, et näitleja loobuks osalemast linaloos «Viies võim», mis püüdvat Assange’i porri trampida. Cumberbatch tunnistab, et kiri avaldas talle sügavat mõju.

Briti näitleja Benedict Cumberbatch (37) on üks filmimaailma tõusvaid tähti. Eesti telepublikule on ta tuntud kui Arthur Conan Doyle’i klassikalistele Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni detektiivilugudele moodsa kuue andnud krimisarja «Sherlock» nimiosatäitja. Suuremat kuulsust tõotab Cumberbatchile tuua roll 18. oktoobril kinodesse jõudvas filmis «Viies võim». Linaloos esineb Cumberbatch poliitiliste saladokumentide lekitaja WikiLeaks asutaja Julian Assange’ina. Washington Post kiidab, et Cumberbatch olevat Assange’i imehästi tabanud, sealhulgas viimasele iseloomulikku Austraalia aktsenti ja salatsevat olekut. Tõetruu mulje loomisel aitab tumedapäist näitlejat tuhkblond parukas.

Samal teemal

Assange pole filmist vaimustuses. Cumberbatch avalikustas, et kui film oli ettevalmistusfaasis, saatis ta Assange’ile lootusrikka kirja, kus palus 42aastaselt austraallaselt kohtumist. Lõpuks, kui võtted olid juba algamas, potsatas Cumberbatchi postkasti oodatud vastus. «Proovisin just parukat pähe, katsetasin grimmi ja kogu selle kupatusega, kui äkki sadas mulle nina ette see sädelevalt intelligentne kiri, kus rõhuti mu isiksuse paremale küljele ning veendi, et peaksin taganema filmist, mis kujutavat endast pühale üritusele ohtu.» Cumberbatch möönab, et kiri võttis tal esimese hooga sisimas jahedaks.

Hea mees mängib halvas filmis

The Guardian vahendab Assange’i kirja täispikkuses. Assange tänab Cumberbatchi huvi eest. «Räägin teiega otse – ja loodan, et võtate seda kui austuse märki, mitte pahasoovlikkust. Usun, et olete hea mees, aga ma ei usu, et see film on hea. See põhineb reeturlikul raamatul, mille kirjutas inimene, kes ihkab mulle ja mu üritusele kurja kättemaksu,» kuulutab Assange (filmi aluseks on WikiLeaksi endise kaastöötaja kirjutatud teos). Assange avaldab nördimust, et kuigi WikiLeaksist olevat kirjutatud terve virn positiivseid raamatuid, otsustas filmistuudio Dream-works aluseks võtta just kõige mürgisema ja skandaalsema. «See film ei taha tõde näidata, vaid seda maha matta,» sisiseb Assange.

Lõpuks võttis näitleja end kokku ja saatis kurikuulsale lekitajale vastuse: «Loodan, et minu kiri sai sama kaalutletud ja võluv. Tunnistasin tema vaatenurka, aga samal ajal proovisin selgeks teha: esiteks pole see dokfilm ega pädeks kohtusaalis tõendusmaterjalina. See pole ainumas tõde, vaid üks tõdedest. See on ju lihtsalt film. Sel pole jõudu mingeid suhtumisi muuta. See pole massipropagandarelv. Tema hirm, et see tema mainet kuidagi kahjustab, on ülepingutatud.»

Film näitab Assange’i mitut palet

Cumberbatch rõhutas oma vastuses, et Assange eksib, kui arvab, et filmi eesmärk on temast kurjategijat maalida. Vastupidi, linalugu jätvat järeldused kinoskäijale teha ega ürita kellelegi templit otsaette lüüa. Ometi lasi näitleja end Assange’ist mõjutada ning kirjavahetus venis pikemaks. Cumberbatch püüdis filmi võtteplatsil Assange’i seisukohti kaitsta. Režissöör Bill Condoni sõnul oli ta vahepeal murelik, sest talle tundus, et suhtlus karismaatilise ja mõjuvõimsa mehega kurnab peaosatäitjat. «Ta oli ebaõiglases olukorras, ilma et oleks ise sellest arugi saanud. Kujutlege, kui skisofreeniline – püüad ringi käia inimese nahas ja mõelda tema mõtteid, samal ajal see inimene ise korrutab: «Ära ole mina!» Nägin, et ta oli kohutavates piinades,» lausus Condon Washington Postile. Cumberbatch ütleb The Guardiani intervjuus, et tema Assange pole mingi ingel, aga ka mitte kurat. «Proovisin luua kolmemõõtmelist portreed mehest, kes on tabloidmeedias maalitud pahelisemaks kui tegelikult. Tahtsin näidata, et ta pole ainult valgepäine veidrik, keda Rootsi riik taga otsib ja kes konutab Harrodsi kaubamaja taga saatkonnahoones.»

Film «Viies võim» paljastab WikiLeaksi

Kuigi «Viies võim» ei ole dokfilm, vaid vaatleb skandaalset WikiLeaksi läbi kunstiprisma, põhineb see reaalsetel sündmustel. WikiLeaksi ja Assange’i on peetud nii sangariteks kui ka reeturiteks. Paljud on riigi saladokumentide avalikustamist pidanud tõe-, sama paljud aga kuulsusejanuks, kus ei lööda risti ette ega hoolita inimeste turvalisusest. Filmi aluseks on WikiLeaksi kunagise kaastöötaja Daniel Domscheit-Bergi memuaarid «WikiLeaksi telgitagused: maailma kardetuimat veebilehte tegemas».

Julian Assange on Austraaliast pärit ajakirjanik, kes sai üle maailma kuulsaks valitsuste ja suurfirmade valgustkartvaid saladusi paljastava veebilehega WikiLeaks. USA valitsus on hoiatanud, et igaüks, kes Assange’ile tundlikku infot lekitab, flirdib vaenlasega ning seab ohtu oma riigi turvalisuse.

Nooruses oli Assange osav arvutihäkker ja programmeerija. Teda tunti kui nn eetilist häkkijat, kes kolab võõral veebilehel lihtsalt ringi, aga ei tee seal kuritahtlikke muudatusi ega lekita infot. Võimud võtsid ta vahele ning Assange’ile jäeti karm vanglakaristus määramata ainult sellepärast, et tal oli seljataga raske lapsepõlv (Assange pidi perekondlikel põhjustel nii palju kolima, et jõudis käia kümnetes koolides – tema enda väitel 37 neist vaid ühe päeva).

Alates 2010. aasta novembrist kehtib Assange’ile Euroopa vahistamisorder, sest Rootsi politsei tahab teda küsitleda seoses seksuaalvägivalla süüdistusega. 2012. aasta juunist redutab Assange Londonis Equadori saatkonnas, kus talle antakse diplomaatilist asüüli.

Assange’il on eri suhetest kaks last.

Ka Jobsi ja printsess Diana eluloofilmid tekitasid tõrget

Tänavu on juba kinodesse jõudnud kaks eluloofilmi, mis on samuti vastuolulisi reaktsioone esile kutsunud. Apple’i asutajast Steve Jobsist jutustav «Jobs», kus IT-guru kehastab Ashton Kutcher, pahandas firma kaasasutajat Steve Wozniaki, kelle sõnul jäi Kutcher oma osatäitmises pealiskaudseks ning tabas kaks aastat tagasi vähki surnud Jobsi maneere, aga mitte olemust. Samuti olevat film eksinud mõne fakti vastu.

Kutcher kaitses end, rõhutades, et film on ennekõike kunstiline, mitte tõsielu täpselt dokumenteeriv lähenemine.

Kuigi soojalt ei võetud vastu ka eelmisel kuul linastunud printsess Diana viimastest eluaastatest jutustavat linalugu, mille nimiosas on Naomi Watts. Ta polevat olnud oma rollis veenev ning nii kriitikuid kui ka kinopublikut haavas, et printsessi eraelust oli ekraanil saanud odav seebiooper (film üritab jätta muljet, et printsessi tõeline armastus oli Pakistani südamearst Hasnat Khan, mitte miljonäripoeg Dodi al-Fayed, kellega koos Diana 1997. aastal Pariisis autoavariis hukkus).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee