HÄÄL KIIRELT KÄES: «Keskendusin hääle imiteerimisele,» kõneleb Maia Vahtramäe. «Els Himma hääle saingi kiiresti kätte, aga karakter – see tuli alles laval.»Foto: TAIRO LUTTER
Inimesed
14. oktoober 2013, 07:00

Laulja Maia Vahtramäe: «Sisetunne ütles, et andsin endast maksimumi. Aga ma ei oodanud, et võidan.» (37)

«Meie olemus laval on sarnane, selline karge, ja natuuridki ilmselt sobivad,» hindab laulja Maia Vahtramäe enda kehastatud Els Himmat TV3 saates «Su nägu kõlab tuttavalt». 

See, et paroodianumber läks korda, oli saate võitjal selge juba siis, kui ta etteaste lõpetas: «Sisetunne ütles, et andsin endast maksimumi. Aga ma ei oodanud, et võidan.»

Els Himma repertuaarist loo «Millest sa elad ja hingad» valinud Maia tunnistab, et vaatas seda videona üle korduvalt.

«Alguses sai kohe väga palju vaadatud, aga ma tõesti ei oska öelda, mitu korda vaatamisi kokku tuli,» naerab Maia, kes tudeeris Els Himma etteaste sekundihaaval läbi.

«Taktikaupa,» lisab ta, et keris laulu muudkui edasi ja tagasi. «Selleks, et etteastest erinevad nüansid kätte saada. Ning eks see anna palju inspiratsiooni ka, kuidas teda laval järele teha.»

Peale selle, et lugu punkt-punktilt selgeks õppida, omandas Maia Els Himmalt žeste ja miimikatki. «Sain näiteks aru, et tuleb laulda, silmad lahti, et neid ei tasu kinni panna,» kõneleb ta omandatud nippidest.

«Keskendusin hääle imiteerimisele.»

Maia räägib, et diivale iseloomuliku vokaaliga tuli ta kiiresti toime: «Keskendusin hääle imiteerimisele. Els Himma hääle saingi kiiresti kätte, aga karakter – see tuli alles laval. Seda proovides veel ei olnud.»

Samal moel läks tal ka eelmises saates ukrainlannast Ruslana-kujuga, et pärisroll sündis laval.

Lavanärviga on Maial enda sõnul kõik korras. Liigseid võbelusi ette ei tulevat. «Ma ei tea, kas see on hea lavanärv, aga ma laval tõesti närvis ei ole,» naerab Maia, et tema pabistamised jäävad lava taha.

«Vahetult enne lavaleminekut olin Els Himmat tehes väga närvis, aga laval kadus närv ära. Nagu tavaliselt. Nii et eks ma lava taga värisen ikka, aga seda ei saa lasta ju välja paista!»

Seekordne saade ei näidanud küll, et Maial põlved enne etteastetki värisenuks. Teisalt polnud ta ennast ka võidule orienteerinud. «Lootsin lihtsalt, et läheb paremini kui Ruslanaga,» lausub Maia, kes tantsides ennast nii kindlalt laval ei tunne kui lauljana.

Õnneks olid Els Himma imiteerimise puhul lood vastupidised, sest keerulisi tantsusamme polnud sedapuhku tarvis harjutada. «Els Himma ei ole laval füüsiliselt nii aktiivne,» rõõmustab Maia, et seekord polnud tal vaja taustaks suurt tantsutruppi ja ta sai laval teha seda, mis talle meeldib ehk üksi asjatada.

«Mulle endale sobib üksinda lavalolek ikka rohkem,» tõdeb Maia.

«Võib-olla ma olengi sellise natuuriga.»

Küsimusele, mida võiks Els Himma tema etteastest arvata, ei oska Maia muud kosta, et oodata kui kõige paremat: «Ta võiks olla rahul. Vähemalt ma loodan, et ta on.»

Els Himma: «Neiu tuli auga välja, mulle meeldis!»

«Kogu see üldine kuju, terve see tüüp – see oli ikka päris koomusk,» naerab diiva Els Himma, kui on Maia Vahtramäe etteaste ära vaadanud.

«Ise olen mõelnud, et minust pole midagi järele teha, aga tuleb välja, et on ikka küll! Ilmselt andis Andrus Vaarik talle ka näpunäiteid, kuidas mind imiteerida, sest me tunneme Andrusega teineteist juba aastaid.»

Isegi diivale iseloomulik tämber, mida Maia suure agarusega omandas, pälvib Els Himmalt üksnes sõbalikke sõnu: «Koomilises võtmes tuli ta laulmisega toime väga hästi. Neiu tuli auga välja, mulle meeldis!»

Samas kõneleb lauljanna, et lugu «Millest sa elad ja hingad» võib paista küll lihtsana, kuid pole seda tegelikult kaugelt mitte.

«Ausalt öelda on seda keeruline laulda, sest on rahutute intervallidega laul,» tunnistab ta. Ning et ka loo tekst on sügav ja sisutihe, pole seda Els Himma sõnul võimalik lihtsalt maha vuristada, vaid tuleb ka sisule mõelda.

«See Tartu saate «Eesti otsib lemmiklaulu» tegemise aegu salvestatud video aga, mille järgi neiu seda lugu õppis, oli oma iseloomult teistsugune, kui ma tavaliselt seda lugu laulsin – huvitav, et iga saatebändiga tuleb see välja omamoodi,» mõtiskleb lauljanna.

«Kui selle esimest korda salvestasin ja kontsertidel esitasin, sain ohtralt kirju, kus paljud tunnistasid, et see lugu teeb neil silmad märjaks.»