Jaak Allik: Ilmar Raag ujub «Kertuga» selgelt vastuvoolu

Jaak Allik, poliitik

«Ma ei ole ammu näinud Eesti filmis sedavõrd häid, lausa vapustavaid näitlejatöid. Ja see laieneb absoluutselt kõikidele näitlejatele. Samas hämmastas mind Ilmar Raagi julgus minna praegusel ajal selgelt vastuvoolu nii filmi esteetika kui ka ideega. Ühesõnaga, teha midagi, mis on hea, mis kutsub üles headusele, näha head ka n-ö halbade inimeste silmis. Oletan, et kinosnoobidele on see nelikümmend aastat vana maailm ja esteetika. Aga annaks jumal, et ta hakkaks tagasi tulema. Nii kinos kui ka elus. Minu meelest läheb Ilmar väga julgelt vastu snobistlikule peavoolule. See tähendab, et üle hulga aja tuleb ekraanile film, mis ka rahvale korda läheb.»

Ivar Heinmaa, rindeoperaator: «Film väga meeldis, näitlejatelt supersooritus. Ennekõike vaatasin Kristjan-Jaagu operaatoritööd, mis erineb sellest, mida mina teen. Mina filmin suhteliselt palju statiivilt, siin oli väga palju võtteid õla pealt. Selle filmi puhul see töötas. Sest nii pääsed sa inimesele lähemale ja sa saad teda suuremas plaanis näidata.»

Hans H. Luik, meediategelane

««Kertu» on väga Eesti film. Produtsent Riina Sildosel on väga hästi õnnestunud aidata luua filmi atmosfääri. Tean, kuidas jaaniõhtut Saaremaal filmiti. Väga ilus on küla pildistus, pood kui suhtlemiskeskus ja mulle meeldib ka see optimism ja pööre filmis, kui näed, et inimesed ei suuda ennast enam juhtida, sa ei jõua ära oodata seda helget pööret ja lõpuks ta tuleb. Erinevalt Veiko Õunpuu filmist «Free Range», kelle tegelased olid samuti elu ääremaadelt, kes ei juhi oma elu, vaid neid juhitakse, oli Raagi film optimismi sisendav.»

Raul Rebane, kommunikatsioonikonsultant

«Nägin filmi juba kolmandat korda, sest Ilmar testis seda mu peal juba kevadel. Suvel hakkasin mõtlema, mis on Ilmari õnnestunud filmide saladus. Üks on kindel, et tal peab olema sees konflikt, mis mõjutab meeste kaitsmisinstinkti. Mitte mõistust. «Klassiga» juhtus ju see, kus väga paljud mehed tundsid raevukat tahtmist anda pättidele peksa. Piltlikult öeldes. Selles filmis on sama lugu. Et pinge tuleb mitte mõistusest, vaid instinktist. See on selles filmis äärmiselt tugevalt sees. Aeg paneb selle proovile, kuidas seda tajuvad erinevad sihtgrupid. Aga ilma selle filmita oleks me kindlasti palju vaesemad.»

Põhiosas Saaremaal üles võetud Imar Raagi kirjutatud ja lavastatud film räägib väikeses külaühiskonnas kõigi selle elanike silme all lahtirulluvast ebatavalisest armastusloost ning ühtlasi portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. «Kertu» tõstatab küsimuse õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui inimeselt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.