Alice Cooper loopis publikule nänni ja lasi omal pea maha raiuda (4)

Pea neli kümnendit laval olnud rokilegend ja 65 eluaastast hoolimata absoluutselt nooruslik Alice Cooper andis eile õhtul Tallinnas kontserdi. Rokkarile kohaselt tuli ta lavale väljakuulutatust hiljem, ent hilines õnneks üsna stiilselt, vaid paarkümmend minutit.
Juba pärast avalugu tegi Cooper esiritta trüginud publiku õnnelikuks – heitis inimeste sekka hõbedase käepidemega meetripikkuse kepi, millega esimese loo ajal ennastunustavalt vehkis. Mõni lugu hiljem haaras ta lavalt teise samasuguse kepi, mis pool lugu hiljem samuti rahva seast uue omaniku leidis. Teise aksessuaari peale läks lausa väiksemat sorti rüseluseks, kui sellest haaras kinni neli-viis inimest, kellest ükski ei tahtnud väärtuslikust meenest lahti lasta.

Kui esitusele tuli lugu «Million Dollar Babies», haaras Cooper kätte vehklemismõõga, mille otsa oli torgatud hunnik dollarikupüüre, mis üsna kindlasti polnud ehtsad. Rahatähed publiku sekka puistanud, vehkis ta mõõgaga kuulajate ja oma taustabändi liikmete nina ees.

Cooperi käte vahelt lendas ühe loo ajal rahva sekka veel kümneid pärlikeesid.
Viimaks oli ka trummaril võimalus oma oskusi näidata, ja loomulikult lendas paar trummipulka trummisoolo lõpus publiku sekka. Siis liitusid ka kitarristid ning ajal, kui Cooper lava taga arvatavasti hinge tõmbas, sai bänd teha oma etteaste.
Kui kontsert oli kestnud umbes tunni, tõmbas Cooper lõpuks selga valge verise mantli ja tõi rahva ette vaatemängu, mille järgi teda tuntakse. Lavale veeretati elektritool, kuhu Cooper kinni tõmmati ja anti kuuma – sädemete pritsides ja tossu saatel sai rokkarist aga ühtäkki ülisuur Frankenstein. Seejärel tuli lavale hull medõde, kes Cooperi hoopiski hullusärki kammitses. Õena astus muide üles Cooperi abikaasa Cheryl. Kui hullusärgist pääsenud Cooper õde ründas, lükati lavale giljotiin ning raiuti rokisauruse pea ilma suurema tseremooniata maha.

Ei tea, kas päästis mehe kiire ja tõhus õmblustöö või on Cooperil väga hea keha- ja hääledublant, aga peagi oli ta täiesti elusana laval tagasi ja rokkis edasi.

Muidugi ei saanud kontsert mööduda ilma Cooperi surematu hitita, ning rahva valjuhäälse kaasalaulmise saatel tuli esitusele ka «Poison».

Lisalugude ajal lendasid rahva sekka mustad lindid, konfetid ja hiigelsuured õhupallid, mille Cooper oma teravaotsalise kepiga puruks torkas. Kahjuks ei olnud Cooper just suur jutumees ja tema suhtlus publikuga piirdus vaid tänusõnadega kontserdi lõpus, mispeale ka rõdudel ja all põrandal istujad aplodeerides püsti kargasid.