Madonna: kui New Yorki tulin, vägistati mind noaga ähvardades (8)

Harper’s Bazaarile kirjutatud essees meenutab Madonna (55) oma lapsepõlve USA Kesk-Läänes (ta sündis Michigani osariigis Bay Citys), kus tal oligi vaid kaks valikut – käituda nagu kombekas koolitüdruk või hakata mässajaks. «Avastasin, et mässamine ei too kuigi suurt populaarsust. Tõtt-öelda juhtub vastupidine: sind vahitakse nagu kahtlast tüüpi, häda kaelatõmbajat, ohtlikku tegelast,» kirjutab ta. 

Suruti vastu seina, relv meelekohas 

Lauljatar sirgus suures katoliiklikus perekonnas. Tema ema suri kõigest 30aastasena rinnavähki. Madonna on varemgi märkinud, et kurb sündmus mõjutas tema käitumist ja isiksust.

Lauljatar ütleb, et kui ta oli 15aastane neiuhakatis, ei olnud ta seda tüüpi mässaja, kes nurga taga kanepit tõmbaks ja napsipudelit kummutaks – seda tegid ka kõik teised. «Selle asemel arvasin, et oleks lahe, kui ma enam oma sääri ega kaenlaaluseid ei raseeriks,» meenutab Madonna plikapõlve protestijanu.

Ta ei meikinud end ja sidus juuksed rätiga kinni. Madonna sõnul oli ta teismelisena tõeline meestepeleti. Teda peeti veidrikuks ja tal polnud sõpru. Samal teemal Vanity Fairile intervjuud andes on ta öelnud, et oli tol ajal noor tüdruk, kes meeleheitlikult end otsis. Tema trots paisus veelgi, kui isa pärast ema surma nende majapidajanna naiseks võttis ja temaga kaks last sai.

Madonna tänab õnne, et tal nii vähe seltsilisi oli, kes teda võinuks tulevikusihtidelt kõrvale juhtida. Selle asemel, et kodukandis sõpru võita, põrutas ta New Yorki. «Paraku ei võetud mind seal avasüli vastu. Esimesel aastal seal võeti mind relva sihikule ja sunniti, noatera vastu selga surutud, minema üles katusele, kus mind vägistati,» kirjutab Madonna.

Ka tema korterisse olevat mitu korda sisse murtud, kuigi varastada polnud õnneks midagi peale raadio.

Madonna mäletab New Yorgist nii suuri tulevikulootusi kui ka kerjuseid ja teda kodu sissekäigu ees tervitanud okselehka. Enne läbilöömist artistina olevat ta leivaraha teeninud kunstikoolis alastimodellina.

Kogu noorusaja olevat Madonna tundnud suurt üksindust. Mõnikord harva olevat ta ka murdunud ja oma toapugerikus vastasmaja seina vaatega akna all nutta lahistanud. Siis aga heitnud ta pilgu oma iidoli, Mehhiko kunstniku Frida Kahlo portreele ja tundnud end jälle tahtejõulisena – traagilise saatusega Kahlo (kunstniku sandistas eluks ajaks neiuna läbi elatud kohutav bussiõnnetus) avaldanud Madonnale mõju sellega, et ta ajas oma rida hoolimata sellest, mida inimesed temast arvavad. 

Vanamoodne Inglismaa ehmatas 

Madonna meenutab ajakirjaloos ka oma kiindumust müstilisse kabalausku ja nurjunud abielusid. Ta kirjutab, kuidas teda kabala pärast naeruvääristati ja süüdistati sekti astumises, kuigi tema uskumused ei tegevat ühelegi olendile liiga.

Lahutustest kõneldes möödub Madonna filmitäht Sean Pennist (nende abielu kestis 1985–1989) põgusalt ja peatub pikemalt Briti režissööril Guy Richiel (abielus 2000–2008), kellega tal on 13aastane poeg Rocco. Inglismaale elama kolides avastas ta, et klassisüsteem on ikka veel olemas. Lauljatarile ei sobinud brittide hillitsetus ja pubikultuur.

Madonna puudutab ka lapsendamist – tal on peale lihaste laste Lourdesi ja Rocco kaks Aafrikast adopteeritud poega. Koos lastega on ta nüüd, nagu ta tõdeb, tagasi alguses – New Yorgis. «Õpetan ka oma lastele, et tuleb mõelda väljaspool raame, olla julge,» lausub ta.

Loomulikult poleks ta Madonna, kui ei esineks skandaalse avaldusega – ta õppivat nüüd koraani, sest olevat pähe võtnud kõik pühakirjad läbi töötada.