on kuulatav Tallinna TV "Pillimeeste Klubi" 30.12.2012 saates. Link http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=4409, laul algab momendil 6 min 19 sek. Esitavad Rain Simmul ja Jaan Sööt.Võrrelge 1949.a. märtsiküüditamise masendusest kantud originaali ja punaplakatiks väänatud "ametlikku" versiooni. Siinkohal oleks ehk sobiv meelde tuletada neid Heliloojate Liidu asjamehi, kes Moskvale pugemise vaimustuses ja enda koha pärast värisedes kõige rohkem Valgret peedistasid ja tema loomingu esitamisvõimalused kinni keerasid. Ja sellega ta allakäigule saatuslikku hoogu andsid. i
Kas Kuku-klubi oli 1949. aastal üldse olemas? Mis "Saaremaa valssi" puutub, kirjutas Valgre selle minooris, mistõttu seda Vaarandi teksti nõukogulikule optimismusele vaatamata esitada ei lubatud. Keegi, vist Podelski, tegi selle mažoorseks ümber ja lisas tilu-lilu vahemängu, siis lubati Otsal see sisse laulda. Algne kuju on palju parem ja sügavam.
Loomingulised inimesed ei ole praktilised ja on örna hingega ja sellisel ajal elada, keelud, käsud ja vodka promo - nöukogude vöim ...... jube möelda! Raimond Valgret vöib kindlalt nimetada Eesti parimaks heliloojaks ja ta oleks omal ajal olnud kindlasti maailma tasemel. Tänud neile, kes peavad hoolt, et teda kunagi ei unustata!
Käisin ka kontserdil. Võimas. Kahju, et ülejäänud Eesti seda ei näe.Andekalt tehtud. Kiitus noorele lavastajale ja näitlejatele-lauljatele-pillimängijatele.
Raimond Valgre elu ja muusika puudutab tõepoolest hinge. Siiras ja lihtsalt inimlik. Aitäh artikli kirjutajale. Kas keegi teab, et kas ja kuidas saab 1974 aasta Lembit Lauri poolt tehtud raadiosaadet kuulata.
Kahju Raimond Valgrest. Kurb, et Tema elu nii rängalt kulges ja nii kurvalt, nii vara, enneaegselt lõppes. Eestil oleks võinud olla oma Raimond, kes oleks elanud pika, ilusa elu ja kirjutanud veel ja veel ilusaid ja meeldejäävaid meloodiaid (nagu lätlaste Raimonds näiteks) ning oleks hallipäise vana mehena näinud oma kodumaa taasiseseisvumist ja sõitnud oma noorusearmastusele Rootsi külla. Neetud viinakurat(((( rikub inimeste elu ära ... Ärge jooge!!!
Kahju Raimond Valgrest. Kurb, et Tema elu nii rängalt kulges ja nii kurvalt, nii vara, enneaegselt lõppes. Eestil oleks võinud olla oma Raimond, kes oleks elanud pika, ilusa elu ja kirjutanud veel ja veel ilusaid ja meeldejäävaid meloodiaid (nagu lätlaste Raimonds näiteks) ning oleks hallipäise vana mehena näinud oma kodumaa taasiseseisvumist ja sõitnud oma noorusearmastusele Rootsi külla. Neetud viinakurat(((( rikub inimeste elu ära ... Ärge jooge!!!
Kahju Raimond Valgrest. Kurb, et Tema elu nii rängalt kulges ja nii kurvalt, nii vara, enneaegselt lõppes. Eestil oleks võinud olla oma Raimond, kes oleks elanud pika, ilusa elu ja kirjutanud veel ja veel ilusaid ja meeldejäävaid meloodiaid (nagu lätlaste Raimonds näiteks) ning oleks hallipäise vana mehena näinud oma kodumaa taasiseseisvumist ja sõitnud oma noorusearmastusele Rootsi külla. Neetud viinakurat(((( rikub inimeste elu ära ... Ärge jooge!!!
hingelt romantikul oli nouka ajal vaga raske5. oktoober 2013, 17:55
seda enam, et valgre oli mustas nimekirjas ja yliandekas. minu vanaema ja valgre ema olid sobrannad, selleparast tean, et valgre hakkas hilisemas elus jooma masendusest, kuna mitmed uksed tema elus olid sulgunud tanu riigikorrale ja ta moistis, et tema unistused ei taitu kunagi. muusikat armastas raimond yle koige, rohkem kui yhtegi naist, kuigi naised andsid talle inspiratsiooni. naised jumaldasid teda. kui valgre suri, kais hardi tiidus mooda ollekeldreid ja korjas senthaaval raha valgre matusteks.
Täna kell 18.00 etendub Rapla Kultuurimajas lavastus "Vaid sina, Niina". Lavastajaks ja näitlejateks Rapla noored. Arvan, et sellest tuleb vägev õhtu lauludega. Muuseas, etendus on tasuta.
Esmaspäevast neljapäevani Tartu Uue Teatri mängukavas viimased 4 korda lavastus RAimond Valgre elamata jäänud eludest (mis oleks võinud minna teisiti) – Autori surm. http://www.uusteater.ee/?page_id=688
Ega neid haletseda tavaliselt ei tasu. Tihti on nad nö allaandjad. Samas, ei tea keegi meist, kus on see piir. See on igal ühel erinev. Tean isiklikult ise ühte inimest, kes oli koolis viieline ja oodati, et lõpetab kuldmedaliga, kuid elu tahtis teisiti. Ei lõpetanud kooli, sattus kampadesse, siis jooma ja vanglasse. Nüüd on prükkar. On see elus pettumuse ja oma saamatuse väljaelamislahend? Mõnes mõttes küll. Peame me neid haletsema ja neile kaasa tundma või austama? Ei teagi mis õige. Tõenäoliselt hinnatakse inimest ikkagi tema saavutuste järgi. Paljud nö "surnud geeniused" ei jäta mingit märki maha, kuid Valgrest jäi jälg eesti muusika ajalukku. Ja selle pärast, peab teda hindama ning austama. Keerulistes oludes oli tema saatus siis selline ning võib olla paneb see teisi temasuguseid mõtlema.
ta kirjutas Niinaga inglise keeles ja oskas hästi joonistada? ma ei teadnud seda. nii andekas, tundlik kunstnikunatuur. alati upuvad nad alkoholi. kahju...
KOMMENTAARID (23)